Keila

Keila üldandmed
Elanike arv (2011) 9763
Pindala (2011) 11,25 km2
Linna õigused 1938
Linnapea (2011) Enno Fels
Maakond Harjumaa

Keila, linn Harjumaa lääneosas Keila jõe alamjooksul, samanimelise valla keskus.

Linna ümbritseb peamiselt Keila vald, naabriteks on ka Harku ja Saue vald. Keila idapiir kulgeb mööda Keila jõge, mis suubub Soome lahte Keila-Joa piirkonnas. Meri asub Keilast 11 kilomeetri kaugusel. Keila asub Tallinnast 26 kilomeetri kaugusel ja on rahvaarvult Eesti neljateistkümnes linn. Harju maakonna omavalitsusüksuste seas on Keila linn rahvaarvult kaheksandal kohal, Harju linnadest Tallinna ja Maardu järel kolmas.

Linnas on postkontor ja postipood, konstaablijaoskond, päästekomando ja Harjumaa Tööhõiveameti Keila osakond.

Rahvastik

Keila elanike arv
1922 789
1929 924
1934 969
1939 1 172
1959 3 032
1970 5 574
1976 6 554
1980 7 549
1985 8 731
1990 10 205
2000 9 049
2003 9 399
2010 9 430
2011 9 763
Keila elanike vanuseline jaotus
Aasta Elanike arv Vanuserühm (aastad)
    0–14 15–64 üle 64
    arv % arv % arv %
1989 10 072 2474 25 6753 67 845 8
2000 9 388 1914 20 6361 68 1113 12
2011 9 430 1349 14 6687 71 1394 15
Eestlaste osatähtsus oli 1989. aastal 70%, 2000. aastal 83%

    

Ettevõtlus ja transport

AS-i Harju KEK peahoone

Keila suuremad ettevõtted paiknevad linna ääres. Harju KEK kontsern (mille moodustavad AS Harju KEK (emaettevõte), AS Entek, AS KMV ja AS Laagri Vara koos oma sidusettevõtetega Harju Elekter, EKE Invest ja Avraal) on Keilas Tallinna–Paldiski maantee ääres välja arendanud 48 hektaril paikneva tööstuspargi (Keila Tööstuspark). Tööstuspargis tegutseb üle 20 ettevõtte, andes tööd enam kui 1500 inimesele (tuntumad ettevõtted on PKC Eesti AS, Ensto Elekter AS, Glamox HE AS, AS Draka Keila Cables, ABB AS, Saajos AS, AS Harju Elekter, VIDA Packaging Eesti OÜ jt). Tööstuspargi arengu jätkamiseks omandas AS Harju KEK Keilas Tööstuse tänava piirkonnas tootmiskompleksi territooriumi suurusega 22 hektarit. Tuntud ettevõte on AS Keila Geoloogia (tegeleb puurkaevude projekteerimise ja puurimisega, veepuhastusseadmete müügi ja paigaldusega). Peamine veondusettevõte on AS KeVa. Suurim kaubandusorganisatsioon on Keila Tarbijate Ühistu, talle kuuluvad kauplused nii Keilas kui ka selle lähivaldades.

Keila on liiklussõlm, Tallinna–Keila raudtee hargneb linnas Riisiperre ja Paldiskisse suunduvaks haruks. Keilast lähtuvad maanteed Haapsallu (76 km), Tallinna (26 km) ja Paldiskisse (24 km). Keila Ülejõelt algab Kanamal Pärnu maanteega ristuv Tallinna ringtee.

Keila töötajate jaotus tegevusalati
  1989 2000
Töötlev tööstus 1356 1069
Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont 508 783
Ehitus 1364 430
Veondus, laondus ja side 460 427
Haridus 388 274
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 280 282
Hotellid ja restoranid 168 195
Energia- ja veevarustus 48 92
Põllu-, jahi- ja metsamajandus 236 50
Mäetööstus 4 6
Töötajaid kokku 5708 4551

  

Haridus, kultuur ja tervishoid

Üldhariduskoole on kolm: Keila Kool (2009. aastal ühinesid Keila Algkool ja Keila Gümnaasium; 2010/11. õa õpib Keila Koolis kokku 1247 õpilast), Keila Ühisgümnaasium (1967–2005 Keila Vene Gümnaasium, 2002/03. õa 285, 2009/10. õa 207 õpilast) ja Erakool Läte (2009/10. õa 27 õpilast). Täiskasvanuid koolitab Keila Kooli juures tegutsev õhtukool. Erakoolidena tegutsesid Keila SOS Hermann Gmeineri Kool (lõpetas tegevuse 2009) ning Kaja Koolituse ja Ettevõtluse OÜ (lõpetas tegevuse 2003).

Linnas töötab ka Keila Muusikakool. Lasteaedu on 4. Spordiorganistatsioone on 15, omapäraseim neist Keila Mudellennuklubi. Keila Kultuurikeskuses tegutseb 30 huvialaringi, linnas asub Harju Maakonnaraamatukogu, ajaloolises jõepargis ordulinnuse varemete vahetus läheduses endises mõisa härrastemajas on Harjumaa Muuseum. Suurüritusi korraldatakse lauluväljakul. Huviväärsed on Keila Mihkli kirik, mille ehitamist alustati 13. sajandil ja kabel, Jõepargis (22,4 ha) paiknevad linnusevaremed ja Keila pargis asuv ohvrikivi.

Tegutsevad usuorganisatsioonid: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Keila Miikaeli kogudus, Keila Baptistikogudus, Uusapostliku Kiriku Keila kogudus, Eesti Metodisti Kiriku Keila kogudus ja Seitsmenda Päeva Adventistide Keila kogudus.

Tervishoiuasutustest on Keilas 4 apteeki, perearstikeskus, Keila hooldushaigla ja taastusravikeskus. Sotsiaalteenuseid osutavad sotsiaalkeskus, päevakeskus ja noortekeskus. Keilas tegutseb Eesti vanim SOS Lasteküla. 2001 valmis Keila Tervisekeskus (arhitektid Ain Padrik ja Kristi Alamaa).

Keila algkoolihoone (2003)

Harjumaa muuseum

Keila tervisekeskus

Linnaehitus

Paikneb põhiliselt jõe läänekaldal. Umbes poole linna pindalast hõlmavad mets ja looduslik heinamaa, linna piires asuvad ka Keila männik ja tammik. Suurte parkide (Keskpark, Jõepark, Männik), haljasalade ja linna lääneosas paikneva männiku tõttu on Keila roheluserohke linn. Jõepark (ka Keila mõisa park), Liivaaugu tamm (ümbermõõt 7 m ja kõrgus 24 m; linna läänepiiril) ja Loigu keerdkadakas (Keila vahetus läheduses) on looduskaitse all. Keilat läbivast raudteest lõuna pool asub madalate hoonetega ja heakorrastatud aedlinn, raudteest põhja poole on püstitatud korruselamud.

Ajalugu

Keila Mihkli kirik

Keila kohal oli juba muinasajal asula, Keila küla on esimest korda mainitud 1241 (Keikæl). Kegelite rajatud vasallilinnus ja mõis müüdi 1433 Liivimaa Ordule. Kiriku ja ordumõisa juurde tekkis 15.–16. sajandil alev, millel olid oma kodanikud, gild ja bürgermeister. Alevi hävitas 1567 Poola väesalk. Uuesti hakkas asula kasvama pärast Balti raudtee valmimist (1870). 1896 hakkas mõis müüma ehituskrunte. Keila–Haapsalu raudteelõik valmis 1905.

1925 sai Keila aleviks, linn on ta aastast 1938. 23. IX 1944 osutasid eesti sõdurid Keilas ja Kumna teeristil Punaarmee üksustele vastupanu. 1950–62 oli Keila samanimelise rajooni keskus, sestpeale hakkas ta kiiresti kasvama ning muutus Tallinna satelliitlinnaks, jäädes ühtlasi Harju rajooni lääneosa majandus- ja kultuurikeskuseks. 1958 sai Keila elektrirongiühenduse Tallinnaga, 1960 Kloogarannaga, 1962 Paldiskiga ja 1981 Riisiperega.

Keilaga seotud tuntud isikuid

Kirjandus

  • Keila. Koostaja E. Pukkonen. Keila, 1998

Välislink

EE 12, 2003; muudetud 2011