Kihnu-Ruhnu mängud, Nõukogude aja suurim kultuurisündmus Ruhnu ja Kihnu elus oli aastatel 1965–71 viis korda toimunud Kihnu-Ruhnu mängud. Mängudel võrdles kahe saare rahvas oma oskusi spordis (jooksmine, pallimängud, heitmine-tõukamine, tõstmine, laskmine, ujumine, sõudmine, köievedu), isetegevuses, käsitöös, kalurite mitmevõistluses ja mälumängus. Lisaks sellele võisteldi veel tootmiskultuuris, hariduses ning heakorrastamise alal (näiteks kodukaunistamises, ajalehtede tellimises jms). Ettepaneku naabersaarte võistlusteks kultuuri- ja spordivallas tegi 1960. aastate alguses kirjanik Aadu Hint. Võitja sai rändauhinnaks kunstnik Salme Raunami kobrutustehnikas plaadi kahest vägikaikavedajast mere taustal. 1969. aasta mängude tarvis restaureeri Ruhnu saare viimane tuulik ja avati Hansu Jürka talumuuseum endises Korsi talus. Selle ühes toas eksponeeriti 161 erinevat etnograafilise väärtusega eset. Kihnu-Ruhnu mänge valgustati elavalt ajakirjanduses, need  tekitasid elevust nii Nõukogude Liidus kui ka välismaal. Mängude lõpetamise peamine põhjus oli 1969. aasta torm, misjärel Ruhnu kalurikolhoos likvideeriti ja suurem osa elanikest lahkus saarelt.

Traditsioon taaselustati 16.–17. VIII 2008 Ruhnul. Jõudu katsuti võrkpallis, jalgpallis, köieveos, nooleviskamises, mälumängus, karu laskmises, teatejooksus ja heinapalliveeretamises, lisaks esitasid võistkonnad etluskava. Edaspidi peetakse võistlusi peetakse iga kahe aasta tagant kordamööda Kihnu või Ruhnu saarel. 2012 toimus mängude raames Eesti Jalgpalli Liidu, Kihnu ja Ruhnu kolmikvõistlus jalgpallis.

Kihnu-Ruhnu mängud. Ruhnu ja Kihnu võistkonnad väljakule marssimas

Kihnu-Ruhnu mängud. Mehed köit tõmbamas

Kihnu-Ruhnu mängud. Taidluskava

Loodud 2013