kiilu alt läbitõmbamine (holl kielhaalen; ingl keel-hauling, vn килевание), julm madruste karistamise viis 16. sajandist kuni 19. sajandi alguseni; esmamaining 1560 Hollandi laevakorramäärustikus. See määrati näiteks kaptenile või ohvitserile vastuhakkamise või nende löömise eest. Karistatav seoti laeva kiilu alla lastud liini külge, mille otsad käisid läbi grootmasti raa nokkadel asuvatest plokkidest. Üht liiniotsa tõmmates ja teist järele andes veeti karistatav vastavalt süüteo suurusele kas aeglasemalt või kiiremini kuni 3 korda kiilu alt läbi. Tulemuseks võis olla uppumissurm või laevanaelte või laevakerel parasiteerivate merekarpide poolmete tekitatud vigastused.

Mõnikord tõmmati kiilu alt läbi ka esmakordselt ekvaatorit ületavaid noori meremehi.

MerLe, 1996