Kolga-Jaani Johannese kirik

Kolga-Jaani Johannese kirik, ehitati arvatavasti 14. sajandi algupoolel laia ühelöövilise hoonena, mille idaosa täitis koori ülesannet (omane dominiiklaste ehitustavadele). Võlviti 14. sajandi lõppveerandil Tallinna Püha Vaimu kirikule iseloomulike madalate servjoonvõlvidega. Võlvid toetuvad algsetele müüridele. Keskajast pärinevad nii sakramendinišš (tabernaakel) kui ka rituaalne kätepesunõu (piscina) kiriku idaseinas. Kirik oli Kesk-Eesti paekiviala lõunapoolseim suurehitis keskajal. 1641 ehitati kirikule uus puitkatus, 1668 sai pühakoda barokse sisekujunduse. 1796 ehitati käärkamber ja vanad rõdu kandvad puusambad asendati kivisammastega. Kirik on korduvalt kannatanud sõdades, Põhjasõja järel oli kirik pikka aega varemeis. Suurema ümberehituse käigus 1875 püstitati 45 m kõrgune neogooti stiilis läänetorn (asendab algset puust harjatorni), 1904–05 ehitati kõrgel paiknenud kitsad algaknad suuremaks ja kaunistati vitraazidega. Läänetorni seinal on roosaken (1875, ennistati 2008).

Sisustusse kuuluvad puust altarikrutsifiks (arvatavasti 14. sajandi 20.–30. aastad, pärn, Ida-Preisi koolkond; renoveeritud 2011–13), vaskne kroonlühter (1750), barokkaltari ülemine säilinud osa (1681), kolm fragmenti vana kantsli maalingutest, väike rauast ning puust barokne kroonlühter (1750), orelivääril Vana Testamendi ainelised maalid (J. C. Kühle, 1771) ja modernsed Uue Testamendi ainelised maalid („Kaksteist apostlit”, Jüri Kask, 2003) ja altarivitraažid („Tulge minu juurde”, 1903, Ernst Tode töökoda).

Kolga-Jaani Johannese kirikla asendiplaan

Kirikut ümber on kirikuaed, mida piirav kivimüür laoti 1912, korrastati 1990 ja 2001. 2004 valmistati sepisväravad, 2005–06 vahetati kirikutorni kimmkatus ning kuldne muna ja rist.

Kiriku kabelis (19. sajand) on maalitud rist, millel kujutatakse ristilöödud Jeesust, kabeli võlvlael on puidule kinnitatud lõuendil silm, mis vaatab alla inimeste peale. Mõlema autor on Jüri Arrak (2008).

1890–1917 oli Kolga-Jaani pastoriks ärkamisaja suurkuju ja kultuuriloolane Villem Reiman, kelle mälestussammas (skulptor Villu Jaanisoo) avati 2. VI 1988. Kiriku ees avati 16. VIII 1925 Vabadussõja mälestussammas 17 langenule. Monument lõhuti 19. VI 1941 ja taasavati 28. V 1989 kiriku kõrval (selle endisel asupaigal on Villem Reimani ausammas).

   

Kolga-Jaani Johannese kiriku altarikrutsifiks

Kolga-Jaani Johannese kirik. Vaade kooriruumile

Kolga-Jaani Johannese kirik. Koorivitraaž

Villem Reiman oli Kolga-Jaani pastoriks ligi 30 aastat. Tema ajal laienes küla pastoraadi maadele ehitatud elamutega.

EELK Kolga-Jaani Johannese Kogudus

Kolga-Jaani kirikut kasutab EELK Kolga-Jaani Johannese kogudus (õpetaja Peeter Parts). Luterliku kogudust õpetajaid: 1639–41 Johann Langius, 1642–80 Christian Georg Lange, 1681–99 (1709) Johann Forselius, 1687–91 Magnus de Moulin, 1718–30 Mathias Ladius, 1730–40 Christian Friedrich Willam, 1741–72 Jakob Svenske, 1772–91 Ludwig Nikolaus Rücker, 1791–1851 Franz Ludwig Rücker, 1851–79 August Wilhelm Rücker, 1879–90 Emil Rathlef, 1890–1917 Villem Reiman, 1923–35 Johann Tischler, 1936–41 August Kobla, 1941–99 Heino-Johann Viks, 2000–10 Ants Tooming.

Katoliku ajal oli Kolga-Jaani Põltsamaa abikirik, 1639 tõsteti iseseisvaks kirikuks, kohae määrati esimene luterlik õpetaja (vt Kolga-Jaani kihelkond). Uus pastoraat ja selles olev Villem Reimani mälestustuba pühitseti 1999. Kolga-Jaani kirikus on laulnud oma segakoor järjepidevalt 144 aastat. Praegust segakoori juhatab Merike Villems.

Välislingid

EE 12, 2003; muudetud 2013