konkretsioon, setendis leiduv ümardunud mineraalne mügar. Konkretsioonid tekivad samaaegselt setendiga või hiljem, kujunevad tavaliselt mingi keskme (näiteks liivatera) ümber ning neil on kontsentriline, kihiline ehitus, sisaldavad ümbritsevas settes või keskkonnas esinevat hajusainet kontsentreeritud kujul. Ookeani põhjas on palju raua- ja mangaanikonkretsioone, mis katavad näiteks Vaikse ookeani põhja pindalast 20–50%. Kohati leidub 1 m²-l sadu mugulaid (mugula mass kuni 70 kg), maailmamere põhjas arvatakse olevat umbes 1,5 miljardit tonni  raua- ja mangaanikonkretsioone, neid on ka Läänemeres (püriidi-, fosforiidi- ja ränikonkretsioonid). Raua-ja mangaanikonkretsioonid on peamiselt aladel, kus settimine on väga nõrk või puudub hoopiski. Kasvukiiruseks loetakse keskmiselt 1 mm 1000 aasta, kohati kuni 10 cm 100 aasta kohta. Peale raua ja mangaani sisaldavad konkretsioonid ka niklit, koobaltit, vaske, alumiiniumi ja teisi elemente. Raua- ja mangaanikonkretsioonid võivad olla tulevikus hinnaline maavara. Vanadest settekivimitest on teada ka näiteks raua-, alumiiniumi-, fosfori- jt konkretsioonide leiukohti.

VE, 2006; MerLe, 1996; muudetud 2011