konteinerilaev

Konteinerlaev

Marco Polo (ehitatud 2012) on suurima mahutavusega (kuni 16 020 TEU-d) konteinerlaev.

Konteinerilaev Emma Maersk

konteinerilaev, konteineriveolaev (ingl container vessel, container carrier, vn контейнеровоз), laev, millega veetakse konteinereid. Konteinerilaevad ilmusid 1950. aastate algul. Nüüdisajal tegutseb meredel üle 9000 konteinerlaeva, mis tagavad kaupade kiire ja kadudeta toimetamise saatjalt saajale ühtses veoprotsessis. Enamasti paigutatakse konteinerid laadruumides üksteise peale suunavatest juhttaladest moodust, pesadesse (nn kärgkonteinerlaevad). Kuni 30% konteinereid veetakse tekil, kus nad eriliste lukkude ja soringutega kinnitatakse kuni 4 rea kõrguselt teki külge ning omavahel. Harilikult lastiseade puudub, kuid on ka pukk- ja konsoolkraanadega konteinerlaevu. Suurimad konteinerilaevad mahutavad üle 10 000 TEU. Sellise võimsa jõuseadme (kuni 80 000 kW) ja suure kiirusega (kuni 21–25 sõlme) konteinerilaevad sooritavad kontinentidevahelisi vedusid ainult suurte terminaalide vahel. Need laevad on projekteeritud, ehitatud ja varustatud püsivarustusega vastavuses rahvusvaheliste standardite nõuetega. Reeglina veavad konteinerilaevad standardkonteinereid (universaalkonteinerid, külmutus-, isotermilised, avatud, poolkonteinerid, tankkonteinerid), kuid neid on vajadusel võimalik kasutada ka universaalsete laevadena. Lastiruumid on ristkülikukujulise konfiguratsiooniga ja lastiluugid suuremõõtmelised. Lastiruumid ja ülatekk omavad spetsiaalseid kohti konteinerite kinnitamiseks, kinnitustööd toimuvad spetsiaalsete vahendite abil.

Fiiderkonteinerlaevad (mahutavad kuni 2000 TEU-d) veavad konteinereid suurtest sadamatest ja terminaalidest väikestesse sadamatesse ja vastassuunas ühe mere piires. Konteinerilaevadeks on nimetatud ka teisi konteinereid vedavaid laevu (veeremilaev). Eesti esimene konteinerilaev on Muuga (ehitatud 1995 Hollandis).

Konteinerilaevade areng

Konteinerilaevad on oma arengus läbi käinud mitu generatsiooni. Esimese generatsiooni laevad (aastatel 1955–70) olid tavalised kergelt ümberehitatud segalastilaevad, mahutavusega kuni 1000 TEU-d, laiusega umbes 24,5 m ja süvisega kuni 9 m.1955. aastal ehitati esimene konteinerilaev, mis suutis vedada 600 konteinerit liinil Skagway, Alaska ja Põhja Vancouver ning Briti Columbia.

Teise generatsiooni laevad olid suuremad, mahutavusega kuni 3000 TEU-d, laiusega kuni 27,5 m ja süvisega kuni 10 m. Selliseid ehitati aastatel 1970–80 ja neid võis juba nimetada spetsiaalseteks konteinerilaevadeks. Teise generatsiooni laevad olid esimesed seest rakukujulised laevad, sellistes laevades oli igale konteinerile mõeldud oma koht ehk slot. Niisugune kindlate kohtadega laev võimaldas konteinereid paremini paigutada ja kinnitada ning kiirendas veelgi laadimis-lossimisprotsessi. Selle generatsiooni konteinerilaevadel hakati esimest korda konteinereid paigutama korrapäraselt, nii et konteineri pikem külg oli paralleelne laeva pikiküljega. Pikiküljega paralleelselt olevad konteinerid olid paigutatud kindlamalt ja kauba liikumine konteineris minimaalne.

Kolmanda generatsiooni (1980–88) konteinerilaevad olid mahutavusega kuni 5000 TEU-d, laiusega kuni 32 m ja süvisega kuni 11,5 m.

Neljanda generatsiooni konteinerilaevad (1988-1996) olid mahutavusega kuni 7000 TEU-d, laiusega kuni 42 m ja süvisega kuni 13,5 m. Selle generatsiooni laevad olid kõik trümmiluukideta ja konteinerid asetsesid lihtsalt üksteise peal toestatult juhtvarbadega.

Viienda generatsiooni laevad (1996–2006) olid mahutavusega kuni 10 000 TEU-d, laiusega kuni 50m ja süvisega kuni 15 m.

Kuuenda generatsiooni leavad (alates 2006) on juba mahutavusega üle 10 000 TEU, süvisega rohkem kui 15 m ja laiusega üle 50 m. Käesoleval ajal (2012) mahutab kõige suurem konteinerilaev 16 020 TEU-d, kavandatud on veelgi suuremad laevad.

MerLe, 1996; muudetud 2012 (A. Eidast)