Kookospalm

kookospalm (Cocos nucifera), igihaljas, kuni 30 m kõrguse ja kuni 60 cm jämeduse lookja tüvega puu palmiliste sugukonnast, perekonna ainus liik. Pärit arvatavasti Melaneesiast, levinud sealt troopikamerede ranni­kule ja saartele, kus on olnud inimeste peamine ela­tusallikas juba igivanast ajast, eriti Okeaanias. Lehed kuni 6 m pikkused ja sulgjad, ühesugulised õied asetsevad suurtes pööristes, vili (nn kookospähkel) on kuni 2,5 kg raskune üheseemneline luuvili, mis vees ei upu ja säilitab kaua idanevuse. Täiseas puult saadakse aastas 60–150 vilja. Vilja luukesta ümbrit­seb kiudkest, sees on läbipaistev magushapu mahl, mis vilja valmides muutub piimjaks (nn kookospiim). Täisküpses viljas on mahl tihenenud rasvarohkeks idu toitekoeks, mida kuivatatult nimetatakse kopraks; sisaldab 60–67% rasva, 16,5% süsivesikuid ja umbes 9% valku. Koprast saadakse kookospalmi tähtsaimat saadust – kookosrasva; riivkoprat (kookoshelbeid) kasutatakse kon­diitritööstuses. Vilja kiudkestast saab kookoskiudu ehk koiiri, sellest tehakse matte, köisi, harju jms. Valmimata vilja mahl kustutab hästi janu, kookospiimast valmistatakse mitmesuguseid roogi. Õisiku mahalõikamisel tekkivast haavast voolavat mahla juuakse, sellest saadakse ka suhkrut ja palmiviina. Noortest lehtedest ja pungadest valmistatakse salatit, tüvesid kasutatakse ehitusmaterjalina ning lehti katuste katmiseks ja punumistöödel, vilja luukestast tehakse tarbe- ja kunstiesemeid. Kookospalmiistanduste kogupindala on umbes 3,5 miljonit ha, kõige rohkem istandusi on Indoneesias, Filipiinidel ja Indias. Koprat veavad välja Paapua Uus-Guinea, Mehhiko ja Mosambiik. 2009. aastal oli kookospähklite maailmatoodang umbes 61,7 miljonit t. Nüüdisajal aretatakse kookospalmi madalatüvelisi kääbusvorme.

Välislingid

• Kookosõli ViaNaturale kodulehel
• Kookospähkliõlidieediga kiirelt kaalust alla Naistelehe kodulehel
• T. Trolla. Kuidas avada ja kasutada kookospähklit? Toidutare kodulehel
• Kookospiim Toidutare kodulehel

VE, 2006; EME 1, 2008 (K. Kask); muudetud 2011