India

India asendikaart

Pindala 3 287 263 km2 (sellest Jammu ja Kashmiri osariigis 78 114 km2 Pakistani ning 42 735 km2 Hiina kontrolli all)
Rahvaarv 1 129 667 500 (2007)
Pealinn New Delhi (hindi Naī Dillī, 321 900 el., kuulub Delhi linnastusse)
Haldusjaotus 28 osariiki ja 7 territooriumi
Riigikeeled hindi ja inglise keel
Rahaühik India ruupia(INR)
Riigitähised IND,IN

India, India Vabariik (hindi Bhārat, Bhāratīya Gan. arājya, ingl India, Republic of India), riik Lõuna-Aasias India ookeani ja Himaalaja mäestiku vahel. Hõlmab Dekkani, Induse-Gangese madaliku, Karakorami ja osa Himaalajast, Andamani, Nicobari ja Lakadiivi saared. Piir (14 103 km) Bangladeshi (4053 km), Birma (1463 km), Hiina (3380 km), Bhutani (605 km), Nepali (1690 km) ja Pakistaniga (2912 km); rannajoone pikkus u 7000 km.

Aastast 1947 Rahvaste Ühenduse ja ÜRO liige.

Vaata ka seotud artikleid:

Loodus

Valdavalt lähistroopiline, Loode-Indias kuiv (Thari kõrb), kirdeosas niiske mussoonkliima (Cherrapunjis maailma sademeterikkaim koht, keskmiselt 12 000 mm aastas). Rikkalikult kivisütt, raua- ja mangaanimaaki, on ka naftat, ilmeniiti, boksiiti, uraani- ja tooriumimaaki, kulda ja vääriskive.

Loe täiendavalt India loodusest

Majandus

Põllumajandusmaa, muudest arengumaadest erineb tööstuse mitmekesisuse poolest. Põhiosa põllumaast paikneb Induse-Gangese ja rannikumadalikul. Kasvatatakse riisi (1/4 külvipinnast), nisu, hirssi, sorgot, kaunvilja, puuvillapõõsast, džuuti, maapähklit, riitsinust, seesamit, rapsi, suhkruroogu, tubakat, teepõõsast, kohvi- ja kautšukipuud, kookospalmi ja vürtsitaimi. Kariloomi on arvult maailmas enim, kuid tootlikkus on väike (lehm lüpsab keskmiselt 250 kg piima aastas). Peamised tööstusharud must ja värviline metallurgia, energeetika (sh tuumaenergeetika), masina- (sh transpordimasinad, jalgrattad), keemia- (väetised), tekstiili- (džuut, puuvill- ja siidriie) ja toiduainetööstus (1/10 tööstustoodangust). Välja veetakse vääriskive ja ehteid, masinaid, rõivaid ja riiet, riisi, meresaadusi, keemiatooteid, ravimeid ja teed.

Loe täiendavalt India majandusest

Rahvastik ja keeled

Ülekaalus indoeuroopa keeli rääkivad rahvad (hindud, bengalid, bihaarid, marathid, pandžabid, gudžaratid, radžastanlased), Lõuna-Indias draviidi keeli rääkivad rahvad (telugud, tamilid, malajalamid, kannadad). On ka tiibetlasi, hiinlasi ja eurooplasi. Hinduiste 80,5%, muslimeid 13,4%, kristlasi 2,3%.

Loe täiendavalt India rahvastikust ja keeltest

Ajalugu

Gangese jõgi India pühimas linnas Varanasis

Alates 6. sajandist eKr oli Põhja-India mõjukaim riik Magadha. Maurjate dünastia ajal (3. sajand eKr) vallutati kogu Hindustan. 13.–14. sajandil ründasid Indiat mongolid. 1526–1707 (ametlikult aastani 1858) oli Indias Mogulite riik. 19. sajandil läks põhiosa Indiast inglaste kontrolli alla. 1858 kuulutati ta Briti kroonikolooniaks, 1877 sai temast Suurbritanniaga personaalunioonis olev impeerium, mis 1935 kujundati India föderatsiooniks. 1947 jaotati usulisel alusel kaheks dominiooniks: Indiaks ja Pakistaniks. Tüli Kashmiri pärast arenes India-Pakistani sõdadeks (1947–49, 1965, 1971). Sellest tekkinud riikidevahelised pinged on püsinud tänini. Vabariigiks kuulutati 26. I 1950.

Loe täiendavalt India ajaloost

Seotud artikleid

Kirjandus

  • Alain Daniélou. India ajalugu. Tallinn, 2011

VE, 2006