Kopli, asum Põhja-Tallinna linnaosas Kopli poolsaarel, mõnikord käsitletakse teda laiemalt, ka Pelguranna, Sitsi, Karjamaa ja Paljassaare elurajooni hõlmavana. Koplisse kuuluvad Bekkeri, Neeme, Telliskopli ja Vene-Balti allasum. Suurim ettevõte on BLRT Grupp AS (endine Balti Laevaremonditehase AS).

Varaseimad teated Kopli poolsaare (algselt Telliskoppel) asustuse kohta pärinevad 14.–15. sajandist: mainitud on linna telliselöövi (1365) ja hooajakalastust (1415). Maa kuulus nüüdse Maleva tänava alguses asunud linna ametimajandile Telliskopli mõisale (Ziegelskoppel). 1774 rajati Koplisse kalmistu (8,6 ha, nüüd Kopli kalmistupark; looduskaitse all). Enne Esimest maailmasõda rajati Kopli edelaossa Bekkeri tehas ja loodeossa Vene-Balti tehas ning ehitati töölisasula, rajati elektrijaam, veevõrk ning kesklinnaga ühenduse pidamiseks trammitee. 1917 evakueeriti suur osa laevatehaste seadmeid Taganrogi ja Novorossiiskisse, kus avati uued sõjalaevatehased. Bekkeri tehase hooneis sisustati kummi- ja klaasitoodete vabrikud (Põhjala, Johannes Lorupi klaasivabrik), Vene-Balti tööstuspiirkonnas alustasid tööd Telliskivi Tehased (kärgtellised), ETK Kopli Metallitehased jmt käitist.

Kopli poolsaar sirutub Tallinna lahte Kopli ja Paljassaare lahe vahelise, loodes Kopli neemena lõppeva aluspõhjakõrgendikuna.

Vene-Balti laevatehase haldushoone (hilisem tehnikaülikooli õppehoone)

Kopli kalmistu kabelid Bekkeri trammipeatuse juures (1925)

Admiral Ludwig Heydeni monument rüüstatud Kopli kalmistul (1950)

Kopli kalmistupark

Korterelamu Erika tänaval

Korterelamu Maleva tänaval

Paljassaare sadam

Kirjandus

• R. Nerman. Kopli. Miljöö, olustik, kultuurilugu 1918–1940. Tallinn, 1995, ²2002  

Välislink

• Kopli Põhja-Tallinna veebilehel

EE 12, 2003; muudetud 2011