Tallinna laht

Tallinna lahelt vaade Aegna saarele

Merivälja muul ja Miiduranna sadam

Kopli lahtelt vaade Paljassaarele

Tallinna laht, Suurupi ja Viimsi poolsaare ning Naissaare ja Aegna saare vahel paiknev Soome lahe osa; umbes 250 km², suurim sügavus üle 90 m. Jaguneb Kakumäe (Suurupi ja Kakumäe poolsaare vahel), Kopli (Kakumäe ja Kopli poolsaare vahel) ja Paljassaare (Kopli ja Paljassaare poolsaare vahel) laheks ning avaraks Tallinna reidiks (Tallinna laht kitsamas mõttes, paikneb Paljassaare ja Miiduranna vahel).

Rannik on valdavalt lauge, laiaulatuslikum liivarand on Pirital, Pelgurannas ja Kakumäel, kivikülve leidub Rannamõisa ja Tiskre vahel, Kakumäel, Rocca al Mares, Paljassaare ja Kopli vahel, Meriväljal ja Aegnal. Nüüdisaegset murrutusranda on Rannamõisas, Kakumäel, Kopli poolsaarel ja Naissaarel. Rannaäärne meri on üldiselt madal (10 m sügavusjoon asub rannast 0,5–1 km kaugusel) ja kivise põhjaga.

Tallinna laht on Eesti rannavete sügavaimaid, palju on laevasõitu ohustavaid madalaid – Naissaarest idas Naissaare madal (sügavus kohati 3–4 m), sellest idas Keskmadal (7,4 m), Paljassaarest loodes Vahemadal (3,8 m), Naissaare lõunatipu lähedal Hülkari madal – ja karisid (Littergrund ja Paljassaare kari). Lahte suubuvad Pirita jõgi ja mitu oja (Tiskre, Mustjõgi). Veetase võib kõikuda 2 m ulatuses. Reid asub lahe kagupoolses sopis, põhjapiiriks on Paljassaare põhjaotsa ja Miiduranna vaheline joon. Reid on avatud põhjatuultele, need tekitavad seal suurt lainetust (eriti sügisel) ja sadamatesse sissepääsu ootavatel laevadel tuleb otsida varjulist ankruplatsi, kuid see pole raske, sest põhi on sügavamates kohtades savine või mudane, madalamal liivane. Lahte sissesõiduks on 3 sihttulede liini: Tallinna (Lasnamäe) sihttuled Aegna ja Naissaare vahelt, Viimsi sihttuled Vahemadala ja Paljassaare vahelt ning Suurupi sihttuled Vahemadala ja Naissaare vahelt sissesõiduks. 1980 ehitati Vahemadalal merre 8-tahuline punane tuletorn, mis kergendab omakorda sissesõitu Tallinnasse. Lahte suubuvad Pirita jõgi ja mitu oja (Tiskre, Mustjõgi). Veetase võib kõikuda 2 m ulatuses. Jääkattes on laht harilikult veebruari keskelt aprilli alguseni. Tallinna lahe ääres on mitu sadamat, Pirita jõe suudmes on Eesti peamine purjespordikeskus. Püsiv randumissild rajati lahe äärde 17. sajandil, muulidega kaitstud sadam pärast Põhjasõda.

Pirita muul

Aegna ja Vahemadala vahelt Tallinna sissesõiduks on üks sihttulesid Suurupi ülemine tuletorn