Koroglu

Koroglu mälestussammas Bakuus (Tokay Məmmədov, 2012)

Koroglu mälestussammas Haçmaziz (2005)

„Koroglu”, Göгоglõ, Koroğlu, Guгugli, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia rahvaeepos. „Koroglu” aserbaidžaani algupärand (kujunes alates 11. sajandist, kirja pandud 17.–18. sajandil) ja sellest lähtunud kurdi, gruusia, armeenia ja türgi teisend on loodud värssvahepaladega proosas ning põhinevad ajaloopärimusel ja nn õilsa röövli motiivil: kangelane sooritab vägitegusid kättemaksuks oma isa pimedaks tegemise eest (aserbaidžaani Koroglu 'pimeda poeg'). Rohkem fantastikasugemeid sisaldavate ja enamasti värsivormis idapoolsete teisendite (turkmeeni, kasahhi, usbeki, tadžiki) kangelane, kes on sündinud hauas, mahamaetud emast (tadžiki-usbeki Guragli, Gurzod 'haua poeg'), on õiglusemaa Tšambüi valitseja. Eepost esitasid elukutselised laulikud ašuugid.

Koroglu eepose aserbaidžaani versioon on aluseks paljudele kunstiteostele, sh ooperile (1936, esmaetendus 1937; muusika Üzeyir Hacıbәyov, libreto Mammad Sayid Ordubadi), kontserfilmile Doğma Xalqıma (1954, režissörid Jan Frid ja Hüseyn Seyidzadə, Koroglu osas Bülbül, Nigar Sona Aslanova) ja mängufilmile (1960; režissör Hüseyn Seyidzadə, Koroglu osas Əfrasiyab Məmmədov). Aserbaidžaanis on Bakuus (Tokay Məmmədov, 2012) ja Haçmaziz mälestusmärk (2005). Bakuus on Koroglu nimeline metroojaam.

Kirjandus

Välislingid

EE 5, 1990; muudetud 2015