käolised

käolised (Cuculiformes), parasvöötme ja troopiliste alade linnuselts; 177 liiki. Väikseimad käolised on kuni 16 cm, suurimad (koos sabaga) kuni 70 cm pikkused. Käoliste sulestik on valdavalt hall, pruun, oliivjas või must, metalse läikega, enamikul puuduvad selles eredad toonid. Keha sihvakas, saba enamasti pikk ja talbjas. Kaks varvast suundub ette-, kaks tahapoole.

Osa käoliste omapära on pool- või täispesaparasitism – umbes 50 liiki ei ehita pesa ega hau poegi ise; on ka vahepealseid, ainult mõningate pesaparasitismitunnustega liike. Peaaegu kõik parasiitsed käolised elavad idapoolkeral, mitteparasiitsed aga läänepoolkeral; viimased on monogaamsed. Igal käoliigil (aga ka liigisiseselt) on emaslinnul kindel peremeesliik või mitu kindlat peremeesliiki, kes „kasulapsed” üles kasvatavad. Üldse on peremeesliike kuni 200. Mitteparasiitsete käoliste seas on nii üksikpesitsejaid kui ka seltsingulisi liike. Lääne-India saarestiku ühiskäod (Crotophaga) ehitavad suuri ühispesi, kuhu muneb mitu emaslindu, kes ka kordamööda hauvad.

Käolised toituvad putukaist ja nende vastseist (sealhulgas väga suurtest ja karvastest röövikutest) ning tigudest, mõni liik, näiteks Põhja-Ameerika lõunaosas elavad jooksurkäod (Geococcyx) ka tarantleist, sisalikest ja madudest, Aafrika siseosades levinud turakolased (Musophagidae) viljadest.

Käolisi on kaks sugukonda: kägulased (Cuculidae), 154 liiki, esindajad on levinud kogu maailmas (v.a Antarktikas), ja Aafrikas turakolased, 23 liiki. Euroopas on kõikjal levinud kägu, idaosas taigavööndis taigakägu (Cuculus saturatus) ja peamiselt Vahemere maades harakkägu (Clamator glandarius), eksikülalistena võib kohata kuldnokk-vihmakägu (Coccyzus americanus) ja põhja-vihmakägu (C. erythropthalmus).

Peamiselt metsade hävitamise tagajärjel on mitu käolist hävimisohus, 11 liiki maailma punases raamatus erinevates ohukategooriates, näiteks valgekõht-malkohakägu (Phaenicophaeus pyrrhocephalus) on ohualdiste liikide nimekirjas.

Eestis on käolistest ainsana levinud kägu.

Vaata ka seotud artiklid

Kirjandus

  • Loomade elu, 6. Linnud. Tallinn, 1980
  • L. Jonsson. Euroopa linnud. Tallinn, 32008
  • L. Svensson, K. Mullarney, D. Zetterström. Linnumääraja. Tallinn, 2012

Välislingid

EE 5, 1990; VE, 2006; muudetud 2011