Käsu Hans (Hans Kes(s), Käszo Hansz; surnud arvatavasti 1715 Puhjas), esimene eestlasest luuletaja. Oli Puhjas köster ja kooliõpetaja. Kirjutas arvatavasti 1708 Tartule Põhjasõjas 1704–08 Vene vägede läbi sündinud kannatustest 32-salmilise (256-realise) lõunaeestikeelse kaebelaulu „Oh! ma waene Tardo Liin...”. Oma aja kohta kunstiliselt mõjukas isikustatud linna monoloog säilis rahvasuus. Varaseim üleskirjutus pärineb aastast 1714 pastor J. H. Grotjanilt (1659–1723; Tartu Jaani koguduse meetrikaraamatus), trükis ilmus see esmakordselt 1902.

Kirjandus

• Eesti kirjanduse ajalugu. 1. köide. Tallinn, 1965
• S. Vahtre. Senitundmatu fakt Käsu Hansu eluloost. – Keel ja Kirjandus 1965, 11
• M. Kalda. Käsu Hansu pretsedent. – Keel ja Kirjandus 1992, 8
• A. Annist. Käsu Hans ja tema "ikulaul" Tartu hävitamisest a. 1704–1708. – Akadeemia 1992, 12 ja 1993, 1
• Käsu Hansu kaebelaul. – Akadeemia 1993, 1
• A. Valmet. Käsu Hansu kaebelaul ja selle keelekasutus. – Akadeemia 1993, 1
• A. Raudsepp. Käsu Hans. – Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Tallinn, 1997

Välislingid

• Millest jutustab Käsu Hans? – Arhiivikooli kodulehel
• Oh, ma vaene Tarto liin

EE 14, 2000; muudetud 2012