Laaman, Eduard

Eduard Laaman (12. II 1888 Samruk, Krimm – 1. IX 1941 Kirov), ajakirjanik ja ühiskonnategelane, jurist, Ilona Laamani isa. Lõpetas 1912 Peterburi ülikooli õigusteaduskonna. Töötas 1912–15 ajakirjanikuna, oli 1917–18 Tallinna toitluskomitee sekretär, 1919 Pariisi rahukonverentsil Eest Vabariigi delegatsiooni ajakirjandussekretär, 1919–20 Eesti saatkonna pressiatašee Londonis. Eesti Tööerakonna loojaid ja ideolooge, 1920–23 Välisministeeriumi informatsiooniosakonna juhataja, 1923–38 Vaba Maa peatoimetaja. Lähenes 1930. aastate II poolel Konstantin Pätsile. Oli 1938–39 Rahvalehe peatoimetaja, oma aja silmapaistvaimaid publitsiste, demokraatliku mõtteviisi kaitsja. Uurinud ja põhjendanud Eesti omariikluse teket. Detsembrist 1939 juunini 1940 Eesti saatkonna pressiatašee Moskvas. Veebruaris 1941 arreteeriti, lasti vanglas maha.

Töid

• Eesti lahkumine Vene riigist (1920)
• Soomusrongide diviis Vabadussõjas I (1923)
• Enamlus Eestis I (1930, koos J. Ernitsaga)
• Demokraatia ja diktatuur (1933, ²1991)
• Erakonnad Eestis (1934)
• Nõukogude Vene ja kommunismi teostuskatseid aastail 1917–34 (1934)
• Jaan Poska (1935, ³1998)
• Eesti iseseisvuse sünd (6 vihikut 1936–38, Stockholm ²1964; 8 vihikut ³1990–97)
• Juhan Luiga (1938, ²1998)
• Konstantin Päts (1940)
• Iseseisvuse tunnid. Koostaja H. Runnel (2010)
• Jutustusi endisest Euroopast (2011)

Autasud

• Eesti Vabariigi Põhiseaduse II järgu mälestusmärk (1937)
• Valgetähe II klassi teenetemärk (1938)