laserplaat, CD, arvuti puhul ka laserketas, heli, teksti ja kujutiste optilist digitaalsalvestist kandev ja laserikiirega loetav plaat, läbimõõt peamiselt 120 mm. Nüüdisaja olulisim andmekandja. Tuntuimad on harilik CD ehk laserheliplaat CD-I, CD-ROM, fotolaserplaat, CD-R, DVI ja DVD. Olulised eelised magnetandmekandjatega (magnetlindi, disketi, kõvakettaga) võrreldes on tunduvalt suurem salvestustihedus, töökindlus, lihtne paljundamine ja käsitsemine ning odavus.

VE, 2006