Laurits, Peeter

Peeter Laurits (6. III 1962 Tallinn), kunstnik ja fotograaf. Eesti Kunstnike Liidu liige.

Lõpetas 1981 Tallinna 7. keskkooli. Õppis 1981–82 Leningradi ülikoolis hiina keelt ja Idamaade ajalugu, 1982–83 Tallinna 2. Tehnikakoolis fotograafiat, 1991–92 New Yorgi rahvusvahelises fotograafiakeskuses fotograafiat ja kultuurisemiootikat. Ühtlasi õppis aastast 1979 maalimist Valdur Ohaka juhendamisel. 1981–91 kuulas vabakuulajana Tartu Ülikoolis, Peterburi ülikoolis ning Eesti Humanitaarinstituudis loenguid semiootikast ja kultuuriloost.

Töötas aastast 1984 reklaamikunstniku ja fotograafina Harju Elektris ning seejärel 1986–90 fotograafina Draamateatris. 1992–96 tegutses Herkki-Erich Merilaga enda asutatud kunstirühmituses DeStudio, 1997–2009 oli enda asutatud kunstikeskuse Kütioru Avatud Ateljee tegevjuht, hiljem vabakutseline kunstnik.

On korraldanud isikunäitusi („Concerto Grosso”, 1990; „Taeva atlas”, 1998; „Logos & Mythos", 2013 jne), osalenud rahvusvahelistel näitustel, loonud fotokollaaže (sarjad „Pietá”, 1993; „Valmid”, 1994 jt), kirjutanud foto- ja maalikunstialaseid artikleid. Mänginud filmis „Minu Leninid” (1997, Faama Film, Lenfilm). 

Kirjandus

  • Eesti kunstnikud. 1 = Artists of Estonia. Toimetaja J. Saar. Tallinn, 1998
  • Andreas W. Kummipuude välja-ajaja. – Cheese 2003, 5
  • G. Rõõm. Rämeõrn Peeter Laurits. – Eesti Naine 2008, 11

Fassbinderi „NO77 Praht, linn ja surm”. Kunstnik Laura Pählapuu. (NO99, 2010)

EKABL, 1996 (M. Lepp); EE 14, 2000. ETBL, 2014 (S. Priks); täiendatud 2017