John Robert Lepp (Ignace Lepp; 26. X 1909 Orajõe vald – 29. V 1966 Pariisi lähedal), kirjanik, publitsist ja psühholoog. Avaldas 1920. aastail pahempoolses ajakirjanduses artikleid, rajas Viljandis Kultuuritahtelise Noorsoo Koondise osakonna, seikles valenimede all välismaal, sh NSV Liidus; teda arreteeriti ja saadeti mitu korda maalt välja, oli 1926–34 Eestis 6 korda ebaseadusliku piiri ületamise ja kelmuste eest kohtu all. Kohtus 1934 Eesti katoliku kiriku pea Eduard Profittlichiga, loobus marksistlikust maailmavaatest ja astus katoliku usku. Õppis 1935–39 dominiiklaste koolis filosoofiat ja teoloogiat, ordineeriti 1941, pärast Lyonis õpingute lõpetamist preestriks, oli seejärel Marseille's kogudusepreester ja 1949–55 ajalehe Maroc-Monde toimetaja. Õppis 1957 Carl Gustav Jungi juures ja asutas seejärel Pariisis psühhosünteesi instituudi. Avaldas 1928–35 ajaleheartikleid, esperanto keeles ka näidendeid ja lühiproosat, 1947–55 prantsuse kirjanduse arvustusi ning 1947–66 prantsuse ja saksa keeles 27 raamatut filosoofia, psühholoogia ja religiooni alalt.

Töid

• Peines et espoirs du prolétariat (1947)
• Existence et existentialismes (1948)
• La communication des existences (1952)
• Itinéraire de Karl Marx à Jésus Christ (1956)
• Clartés et ténèbres de l'âme (1957)
• Psychanalyse de l'amour (1959)
• Liebe, Neurose und christliche Moral (1960)
• La morale nouvelle (1963)
• Wagnisse des Daseins (1963)
• L'art de vivre de l'intellectuel (1966)
• Lettres posthumes à mes lecteurs (1970)

Kirjandus

• Eesti kirjanike leksikon. Tallinn, 2000
• V. Salo. Kablilt Casablancasse. Eesti suurim seikleja John Robert Ignace Lepp 100. – Sirp 39, 23. oktoober 2009

EE 14, 2000; muudetud 2011