Jaan Luik (29. VII 1892 Tuhalaane vald – 15. VI 1942 Sosva, Sverdlovski oblast), metsandusjuht; taluniku poeg. Lõpetas 1925 Tartu Ülikooli. Võttis 1916–18 osa I maailmasõjast ja 1918–20 Eesti Vabadussõjast. Oli 1920–23 Põllutööministeeriumi vanemmaamõõtja (tal oli Ufa Maamõõtjate Kooli haridus), 1923–25 Viljandi maakonna metsaülema abi, 1925–26 Erastvere metskonna metsaülem, 1926–28 Pärnu ringkonna metsarevident, 1929–40 Riigimetsade Valitsuse direktor ning 1939–40 ühtlasi põllutööministri abi, 1930–37 Riigi Metsatööstuse peajuhataja, 1937–40 as-i Eesti Metsatööstus nõukogu esimees ja 1930–40 Eesti Metsaühingute Liidu esimees. Küüditati 1941 koos perekonnaga, suri 1942 vangilaagris.

Edendas talumetsandust. Koostas Metsaseaduse (1934) eelnõu ja osales Jahiseaduse (1934) eelnõu koostamises. Tema juhtimisel valmis 1936 riigimaade ja -metsade valitsemise juhend ja sõnastati riigi metsapoliitika. Kirjutisi metsakuivenduse ja -kultiveerimise kohta ning metsanduse osast rahvamajanduses.

Töid

• Maaparandus ja selle mõju puude juurdekasvu peale (1926)
• Talumetsanduse arendamise sihtjooni ja abinõusid selle teostamiseks. – Eesti Mets 4, 1940

Kirjandus

• M. Margus. Jaan Luik –100. – Mets ja Puu 5, 1992
• P. Kask. Jaan Luik – üks Eesti riikliku metsanduse rajajaid. – Eesti Mets 3, 2002
• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 2. köide. Tallinn, 2005

EE 14, 2000; ETeadBL, 2005 (M. Margus)