Mükeene Lõvivärav

Mükeene (vanakr Mykene, kr Mykínes), muistne linn Argolises Peloponnesosel, Kreeka hilise pronksiaja (Egeuse kultuuri hilise järgu) peamisi keskusi. Vara­seim asula tekkis Mükene künkal III aastatuhande alguses eKr. 17.–16. sajandist eKr pärinevad rikkalike panustega (kuld- ja hõbeehted, pronksrelvad, savi- ja metallnõud) kaevushauad (esimesed neist avastas Heinrich Schliemann 1876). 15. sajandil eKr hakati ehitama maa-aluseid kuppelhaudu (kuulsaim on nn Atreuse varakamber). Mükeene suurima tõusu ajal, 14.–13. sajandil eKr, ehitati nn kükloopilised kindlusemüürid koos Lõviväravaga ja loss. Mükeene künka nõlval olnud kaupmeeste ja käsitööliste majade varemeist on leitud ms lineaarkirja В tahvleid (kreeta kiri). Kui arvatavasti doorlased olid linna 12. sajandil eKr purustanud, muu­tus Mükeene tähtsusetuks asulaks; selle hävitasid 468 eKr argoslased.

EE 6, 1992