münt, rahana kasutatav metallitükk, millel on seadusega määratud mass, koostis, vorm ja nimiväärtus. Nüüdisajal vermitakse mündid peamiselt alumiiniumist ning tsingi-, vase- või nikliligatuuridest. Paberraha tulekuni (17. sajandi lõpp) olid mündid ainus raha; nüüdisajal peenraha. – Vanimad teada olevad md on vermitud Lüüdias ja Kreekas 7. sajandil eKr. Harilikud olid hõbemündid, vaskraha sai üldiseks 18. sajandil. Eesti aladel on münte vermitud alates 13. sajandi keskpaigast. Tähtpäeva- ehk suveniirmünte vermitakse mitmesuguste ajaloo- ja rahvusvaheline sündmuste mälestuseks ja tähtpäevadeks.

VE, 2006