Mahtra Talurahvamuuseum
Mahtra Talurahvamuuseumi direktorid | |
1969 | Johannes Särekanno |
1969 | Urmas Merevoo |
1969–81 | Elmot Abel |
1981–2010 | Tiia Schmitte |
2011 | Riina Annus |
Mahtra Talurahvamuuseum asub Juurus ja on Rapla maakonna keskmuuseum. Mahtra Talurahvamuuseumi asutamislugu seostub Mahtra sõja 90. aastapäevaga, siis rajati Juuru kooli juurde koduloonurk. 21. VI 1958 avati Juuru rahvamajas muuseumituba. Mahtra Talurahvamuuseumi asutamise kuupäevaks loetakse 2. II 1967, mil endise Juuru vaestemaja otsustati muuseumi tarbeks ümber ehitada. Muuseum avati 6. VII 1970, ta on Rapla maakonna kultuurilise järjepidevuse ja paikkonna tavade kandja ja säilitaja. Mahtra Talurahvamuuseumi kuuluvad peahoone ja kõrvalhooned, Atla-Eeru kõrts ning Juuru mõis ja mõisapark. Mahtra Talurahvamuuseumis saab ettekujutuse 19. sajandi Eesti talupoja elust ning Mahtra sõjast. Ajalookogus moodustavad märkimisväärse osa arstiriistad, õmblusmasinad, vasknõud ja mööbliesemed, etnograafiakogus talu- ja tarberiistad, vitsnõud ning punutised. Suurim on arhiivikogu, sh väga haruldane, 1578 trükitud Balthasar Russowi kroonika. Muuseumis on 19. sajandi laulu-, käsi- ja juturaamatuid, piibleid, talupidamisega seotud dokumente, kaarte, plaane, kodu-uurijate töid jms. Muuseumikogu vanimad originaalfotod pärinevad 1880. aastaist (maakonna mõisad, kirikud, Rapla vöörmündrid). Kunstikogu on moodustatud peamiselt Rapla maakonnast pärit kunstnike teostest. Numismaatikakogu vanim eksponaat on Vigalast leitud mündikogu (16. sajand). Muuseumi filiaal – Atla-Eeru kõrtsihoone (ehitatud 1840, mõningail andmeil 1811, Atla mõisniku parun von Barlöveni algatusel) – on ainus Eestimaal ehedalt säilinud talupojakõrts. Mahtra sündmuste päevil kujunes kõrts paigaks, kus langetati mitu määrava tähtsusega otsust. Tänapäeval toimuvad kõrtsis msg lasteüritused.
2010 oli muuseumi kogudes 35 340 säilikut
Välislink
EE 12, 2003; muudetud 2011