Rapla maakond

Raplamaa üldandmed
Moodustamise aeg 1. I 1990
Pindala 2979,7 km2
Elanike arv 36 620 (2010)
Keskus Rapla linn
Rahvastiku tihedus 12,3 inimest 1 km2-l
Linnarahvastiku osatähtsus 36,70%
Haldusüksused  10 valda (sh 1 alevvald)
Asulad 1 linn (vallasisene linn), 3 alevit, 14 alevikku, 267 küla

Rapla maakond, Raplamaa, 1. järgu haldusüksus Eestis, loodud 1. I 1990.

Asub Põhja- ja Kesk-Eestis, hõlmab varasema Harjumaa lõunaosa, Läänemaa idapoolsed vallad, Järvamaast Käru piirkonna ning Pärnumaa põhjanurgast Lelle ümbruse. Ajalooliste kihelkondadena paiknevad nüüdses Raplamaas Harjumaast Juuru ja Rapla ning osalt Hageri ja Nissi, Läänemaast Märjamaa ja Vigala ning Kullamaa idaosa, Pärnumaast Vändra põhjaosa ning Järvamaast Türi loodeosa. 1950 moodustati Rapla rajoon, sai 1959 suuri alasid juurde Vändra ja 1962 Märjamaa rajoonist.

Rapla maakonna naabermaakonnad on Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Pärnumaa.

Raplamaa (2003)

Haldusjaotus, asustus ja rahvastik

Raplamaa suurimad asulad (elanike arv 2000, linnal ja alevitel 2010)
Rapla linn 5630
Kohila alev 3373
Märjamaa alev 3011
Kehtna alevik 1600
Järvakandi alev 1403
Alu alevik 932
Kaiu alevik 603
Vana-Vigala küla 580
Juuru alevik 579
Kaerepere alevik 551
Orgita küla 547
Käru alevik 466
Lelle alevik 437
Prillimäe alevik 411
Kuimetsa küla 390
Tamme küla 354
Sipa küla 342
Kodila küla 340
Hagudi alevik 331
Eidapere alevik 329
Varbola küla 327
Raikküla küla 305
Keava alevik 298
Kivi-Vigala küla 297
Valgu küla 283

Koosneb Järvakandi vallastaatusega alevist ning Juuru, Kaiu, Kehtna, Kohila (sh Kohila alev), Käru, Märjamaa (sh Märjamaa alev), Raikküla, Rapla (sh maakonnalinn Rapla) ja Vigala vallast.

Raplamaa haldusjaotus
Haldusüksus Halduskeskus Pindala (km2) Alalisi elanikke  Alevikke ja külasid Keskuse kaugus Raplast (km) Praeguse seisundi saamise aeg
      2003 2010 2012     
Juuru vald Juuru alevik 152,4 1593 1566 15 14 7. XI 1991
Järvakandi alevvald Järvakandi alev 4,8 1493 1403 29 25. VIII 19931
Kaiu vald Kaiu alevik 261,1 1699 1696 13 24 11. III 19932
Kehtna vald Kehtna alevik 507,3 5196 5116 48 12 14. II 1991
Kohila vald Kohila alev 230,2 5915 5960 24 20 11. VII 20023
Käru vald Käru alevik 214,9 719 686 9 33 20. XI 1991
Märjamaa vald Märjamaa alev 871,6 7495 7290 82 26 11. VII 20024
Raikküla vald Tamme küla 224,2 1785 1720 22 12 11. IV 1991
Rapla vald Rapla linn 243,4 9561 9449 41 11.VII 20025
Vigala vald Kivi-Vigala küla 269,8 1814 1734 27 55 20. XII 1990
1Järvakandi alev sai vallaks (alevvallaks)
2eraldati Juuru vallast
3Kohila vald ja alev ühinesid Kohila vallaks
4Märjamaa alev ja vald ning Loodna vald ühinesid Märjamaa vallaks
5Rapla linn ja vald ühinesid Rapla vallaks

Loodus

Raikküla lade (Pakamägi)

Raplamaa suurimad siseveekogud (ha)
Järlepa järv 47,9
Loosalu järv 34,1
Kadja järv 13,4
Aela järv 9,8
Lalli Suurlaugas 6,8
Kõnnujärv 4,4

Kuimetsa karstiala

Raplamaa suurimad sood (km2)
Mahtra 80,3
Õmma 37,4
Loosalu 33,7
Kodila-Linnuraba 31,6
Kesu 29,3
Hagudi (Rabivere) 26,9
Juuru 23,8
Mukre (Ellamaa) 22
Viirika 20,7
Keava 19
Tõrasoo 16,1
Hiienurme 15,8
Nõlvasoo (Kenni) 15,2
Kastna (Sooaru, Hiiemäe) 13,5
Raplamaa piires asub ka osa Lihula-Lavassaare soostikku kuuluvast Avaste soost.

Niiduaia tammik (Haimre)

Suurema osa Raplamaa alast hõlmab Harju lavamaa kesk- ja lõunaosa, lääneserv paikneb Lääne-Eesti madalikul, väike idaosa Kõrvemaal. Maakonna kagunurka, suurte soode ja metsadega Pärnu madaliku ning Kõrvemaa kokkupuuteala, tuntakse ka Kõnnumaana. Raplamaa aluspõhja moodustavad Siluri lubja- ja dolokivid, kohanime järgi on saanud nime Pirgu, Juuru ja Raikküla lade. Raikküla lademe avamus hõlmab Raplamaa pindalast umbes poole (paljandid Pakamäel, Pakal ja Inglistel), Orgita ümbruses on kuni 4 m paksuselt kollakashall dolokivi. Pinnamood on valdavalt tasane ja pinnakate õhuke. Alale on omased Balti jääpaisjärve rannamoodustised ja ulatuslikud viirsavitasandikud.

Peale aluspõhjakõrgendike ja moreenkühmude leidub otsamoreene, mõhnu ja oose (Lelle ja Vahastu vahel, sh Rapla kõrgeim koht Paluküla Hiiemägi, 106 m), mis lääne pool on tekkelt viimase mandrijäätumise Palivere staadiumi ja idas Pandivere staadiumi servamoodustised. Harju lavamaa ja Lääne-Eesti madaliku üleminekualal (Märjamaa ja Varbola ümbruses) on suuri õhukese pinnakattega ja pinnakatteta aluspõhjalavasid. Kõnnumaal on valdavad laialdased soostunud jääjärvetasandikud. Vigala ümbruse hõlmab viirsavitasandik (savide paksus kuni 30 m), aluspõhi ulatub seal maapinnani vaid vähestes kohtades (Avaste mägi, 24 m). Läänepiiril (Rumba ja Velise jõe ühinemiskohas) on maapinna kõrgus alla 5 m. Raplamaa tähtsaim veelahe on Paluküla Hiiemägi, sealt algavad jõed kuuluvad Soome lahe (Keila jõgi), Väinamere (Kasari ning tema lisajõed Vigala, Velise, Nurtu ja Enge) ning Pärnu jõe lisajõgedena (Sauga, Käru ja Vändra) Pärnu lahe vesikonda. Paese aluspõhja tõttu on rohkesti karsti. Järvi on vähe (umbes 30) ja need on valdavalt väikesed madalsoo- ja rabajärved. Järvelisuse poolest (0,41%) on Raplamaa Eesti maakondade hulgas viimane. Ulatuslikke alasid hõlmavad gleistunud leostunud ja leostunud gleimuldi katvad võsastunud endised puisniidud. Loode- ja põhjaosa paelavadel on valdavad paepealsed ja rähksed rendsiinad (VI–VII hindeklass) ning kirdeosas leetunud ja leedemullad. Mitmel pool (eriti lõuna- ja idaosas) on rohkesti soostunud ja soomuldi. Raplamaa iseloomulikem metsatüüp on loomets (kohalikus keelepruugis „nõmm”), eriti palju on seda Märjamaa ja Raikküla valla alal (Suur Nõmm Kõrvetaguse–Vaimõisa–Russalu piirkonnas). Metsarikkad on ka Kõnnumaa ja Lääne-Eesti madaliku servaalad. Laiguti kasvab ka salumetsa. Vigala mail leidub harvaesinevat männi ja kase kooslusega lodumetsa (kohalikus keelepruugis „soovik”). Soodest moodustavad madalsood 51, rabad 40 ja siirdesood 9%. Liustikulised ja meretekkelised pinnavormid on üldiselt madalad (suhteline kõrgus harva üle 10 m), pikaajaline inimtegevus (maaharimine, teede ehitamine jms) on neid kohati oluliselt ümber kujundanud. Raplamaa kliimale on omased kevadised ja sügisesed sagedased öökülmad (öökülmadeta aega on vaid 111 päeva aastas). Raplamaal on kaitstavatest aladest ja looduse üksikobjektidest 36 hoiuala, 11 looduskaitseala, 14 maastikukaitseala, 8 vanade eeskirjadega kaitseala, 11 muud kaitseala, 61 parki, puiesteed ja puistut, 85 puud ja puuderühma, 10 allikat, 7 pinnavormi ja 25 rändrahnu. Raplamaal kasvab Eestimaa jämedaim pärn – Sipa pärn (ümbermõõt 60 cm kõrguselt 9 m), jämedaim harilik saar – Veski saar (ümbermõõt 6,6 m; Kivi-Vigalas) ja jämedamaid kadakaid – Lokuta kadakas (ümbermõõt 2,06 m; Raiküla vallas, Metsakülas).

Paluküla Hiiemägi

Mukri raba (Saarjõe maastikukaitseala)

Vigala sild Vigala jõel

Majandus

Statistilisse profiili kuuluvad Raplamaa ettevõtted tegevusala järgi (2009)
Kokku 1927
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 573
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite remont 325
Ehitus 226
Veondus ja laondus 149
Töötlev tööstus 178
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 145
Kinnisvaraalane tegevus 56
Haldus- ja abitegevused 63
Majutus ja toitlustus 37
Raplamaa ettevõtjate jaotus õigusliku vormi järgi (1. I 2003)
Aktsiaseltsid 90
Osaühingud 848
Tulundusühistud 36
Täisühingud 6
Usaldusühingud 2
Füüsilisest isikust ettevõtjad 888

Raplamaa geograafiline asend on majanduslikus mõttes soodne. Rohkesti on väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid, tootmine on mitmekesine ja hajutatud. Põllumajandus on taandunud, suurtest tootmisettevõtetest on püsima jäänud üksikud.

Ettevõtlus. Raplas tegutseb siiani Eestis esimese rahvusvahelise aktsiaseltsina asutatud ettevõte (puidukaitsevahendite, värvide ja lakkide tootja ES Sadolin AS). Klaasitootmine Järvakandis algas 1879. aastal. Praegu Järvakandis klaasist pudelite ja purkide valmistamisega tegelev O-I Production Estonia AS (endine AS Järvakandi Klaas) on Raplamaa suurima käibega (2009. aastal 431 miljonit krooni) ettevõte. Suure käibega on mitmed hulgi- ja jaekaubandusettevõtted. Suurimaid kemikaalide edasimüüjaid Eestis on Kehtna vallas Ingliste külas tegutsev AS Ingle (2009. aasta müügitulu 230, 5 miljonit ja kasum 14,6 miljonit krooni), kütuse jae- ja hulgimüügiga tegeleb OÜ Hepa (114,3 miljonit ja 3,6 miljonit krooni), peamiselt küttehakke ja küttepuu ostu ja müügiga United Loggers OÜ (107,3 miljonit ja 0,6 miljonit krooni) ning pildiraamide, peeglite ja raamitud piltide hulgimüügiga Art Link Baltic OÜ (59,8 miljonit ja 4,8 miljonit krooni), maakonna suurim jaekaubandusettevõte on Rapla Tarbijate Ühistu (226,4 miljonit ja 3,9 miljonit krooni). ERA Valduse AS tegeleb Märjamaal turba tootmisega. Edukaim põllumajandusettevõte on Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu. Suurim ehitusettevõte on teedeehitaja OÜ Rapla Teed. Tuntud on Märjamaa vallas Varbola külas asuva OÜ Balteco Mööbel toodang (põhiliselt vannitoamööbel). Eestis ainulaadne ettevõte on AS Salutaguse Pärmitehas.

Karitsu Rantšos Kaius kasvatatakse puhtatõulisi lihaveiseid

Põllumajandus. Koristuspinna, saagikuse ja loomade arvu poolest kuulub Raplamaa Eesti keskmiste maakondade hulka. Haritavat maad on 69 951, looduslikku rohumaad 24 187 hektarit. Koristuspinnast (16 775 ha) hõlmab 6655 ha oder, 4289 ha nisu, 2487 ha kaer ja 616 ha rukis. Nende teraviljade saagikus on Eesti keskmine. Rapsi ja rüpsi keskmine saagikus (1183 kg/ha, Eestis 11. kohal) on viimasel kümnendil pea poole võrra langenud. Kartuli koristuspind (457 ha) on väike. 2009. aasta lõpul oli Raplamaal 16 200 veist (sh 5800 piimalehma) ja 10 500 siga (Eestis 8. kohal), viimaseid peetakse peamiselt Kehtnas ja Kaius. Munatoodangult (1,3 miljonit) on Raplamaa Eestis 6. kohal. Põllumajandusloenduse (2010) andmeil kasvatati Raplamaal 37 hektaril avamaaköögivilja, sellest 3 hektarit hõlmas kapsas, 6 porgand ja 3 söögipeet. Suurimaid köögiviljakasvatajaid on Juurus asuv OÜ Koka Aiand.

Metsandus ja jahindus. Raplamaa metsamaast (167 641 ha) oli katastrisse kantud (31. XII 2002) 104 326,5 ha metsa, sellest oli 62 107,7 ha era- ja 42 135,7 ha riigimets, ülejäänud oli munitsipaalmaa. Enim metsa (53 329 ha) oli Märjamaa vallas. Korraldatud metsamaal oli riigimetsas valitsev puuliik mänd (43,1%) ja erametsas kask (33,7%). Kuuse osatähtsus oli erametsas 26,9% ja riigimetsas 25,8%. Puistu keskmine vanus oli riigimetsas männil 74, kuusel 46 ja kasel 44 aastat, erametsas männil 70, kuusel 66 ja kasel 48 aastat. 2002 raiuti metsa uuendusraidena 396 698 ja hooldusraidena 133 097 m3. Metsa istutati (11,4 miljonit taime) ja külvati 6852,8 ha, sellest 4767,8 riigimetsas. Praegu on maakonna metsasus 56%. Riigimetsamaad haldab Raplamaa metskond oma Mahtra, Märjamaa, Kõnnu ja Käru metsandikuga, keskus Kärus. Metskonna üldpindala on 68 556 ha, metsamaad on sellest 70%. Metskonna idaosa jääb Vahe-Eesti metsavööndisse. Metsadest on enim soovikumetsi (26%) ja palumetsi (17%). Puuliikidest on levinuim mänd, tema järel kask. Raplamaa metskonna metsamaa pindalast 13% moodustavad rangelt kaitstavad ja 24% majandamispiirangutega metsad. 2009. aastal raiuti Raplamaa riigimetsamaal 1909 hektaril kokku 165 196 m3 ja erametsamaal 5318 hektaril kokku 365 549 m3 puitu. Raplamaa metskonnas uuendati 2009. aastal metsa kokku 216 hektaril – istutati 214 ha ja külvati 2 ha. Kõige suuremale pinnale (160 ha) istutati kuuske. 2009. aastal (sulgudes vastav näit 2002. aastal) kütiti 81 (64) halljänest, 7 (1) hunti, 12 (10) ilvest, 273 (125) kobrast, 679 (399) kährikut, 1299 (299) metskitse, 31 (62) metsnugist, 1617 (551) metssiga, 1 (4) mink, 2 (1) pruunkaru, 286 (232) põtra, 384 (484) rebast, 2 (–) saarmast, 3 (20) tuhkrut, 13 (32) valgejänest ja 192 (169) parti.

Veondus. Raplamaal on (seisuga 31. XII 2009) riigimaanteid 1010 km, neist 48 km on maakonda läbiv Tallinna–Pärnu põhimaantee. Tugimaanteid on 163 km, kõrvalmaanteid 799 km. Raplamaad läbib palju bussiliine ja 2 rongiliini. Raplamaal on registreeritud 125 autobussi (neist 43 eravalduses) ja 2743 veoautot (1231 eravalduses). Maakonda läbib 62 km Tallinna–Pärnu raudteed ja 15 km sellest (Lelles) Viljandisse hargnevat raudteed.

Turism. Raplamaal on registreeritud 22 majutuskohta, neist kaks on hotellid. Tuntud on Ruunawere hotell ja külalistemaja Nõmme Kõrts.

Järvakandi klaasitehase tootmishooned

Kohila paberivabrik

Haridus, kultuur ja tervishoid

Haridus. Raplamaal oli 24 päevast üldhariduskooli (2009), sh 6 gümnaasiumi, 13 põhikooli, 1 algkool ja 4 lasteaeda-algkooli, erivajadustega lapsed õpivad Raikküla Koolis. 2009. aastal oli üldhariduskoolides õpilasi kokku 4168. Maakonnas tegutsevad Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool, kõrgkoolina tegutseb Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor Rapla õppekeskus. Koolieelseid lasteasutusi on 30. Koolivälised huviasutused on Kehtna Kunstide Kool, Märjamaa Muusika- ja Kunstikool, Kaiu ja Rapla muusikakool ning Kohila Koolituskeskus.

Kultuur. Kultuuri- ja rahvamaju on 20, raamatukogusid 34 (neis on registreeritud kokku 14 500 lugejat). Maakonnas on 5 muuseumi: Mahtra Talurahvamuuseum (riiklik muuseum), Järvakandi Klaasimuuseum, Sillaotsa Talumuuseum ja Hageri Muuseum (munitsipaalmuuseumid) ning Kabala Villaveski-Muuseum (eramuuseum, Raikküla vallas).

Kultuurimälestised. Riikliku kaitse all on 53 ajaloomälestist (sh Mahtra sõja mälestussammas, Atla-Eeru kõrtsihoone, Kalbu külakooli hoone ning Rapla Velise mõisa kalmistu ja kabel), 243 ehitismälestist (sh Juuru, Märjamaa ja Hageri kirik, Härgla mõisa peahoone, Hõreda mõisa viinavabrik, Ingliste mõisa ait-kuivati, Raikküla mõisa jääkelder ja Ruunavere postijaam), 345 arheoloogiamälestist (sh Hageri külas asuv Hiiekivi, Pahkla külas asuv Rahaaugumägi ning Keava ja Loone linnus), 378 kunstimälestist (asuvad peamiselt kirikutes, sh Uexkülli ja Siversi vappidega vitraažaken (Vigala Maarja kirikus), Neitsi Maarja ikoon (Lelle õigeusu kirikus) ja Mihkel Lüdigi hauamonument).

Sport. Raplamaal on umbes 50 mitmesugust spordirajatist, sh 12 spordisaali, 8 staadioni, 2 ujulat, 3 lasketiiru, 18 välisväljakut (sh Hagudi küla ja Kohila Gümnaasiumi tenniseväljak) ning mitu ratsaspordibaasi (Raikkülas ja Kehtnas). Spordiklubisid on 35, neis tegeldakse umbes 25 spordialaga.

Tervishoid. Raplamaal töötab 20 perearsti ja 20 hambaarsti, maakonnas on 15 apteeki. Tegutseb 2 haiglat, töötab 3 kiirabibrigaadi. Maakonna riiklik hooldekodu on Märjamaa vallas asuv Mõisamaa Hooldekodu, tegutsevad 10 omavalitsuste hooldekodu (Juuru, Järvakandi, Kaiu, Kehtna ja Kehtna valla, Kuuda, Vigala ja Hageri hooldekodu ning Käru Tervisekeskus-hooldekodu ja Rapla Hooldekeskus) ning 3 erahooldekodu (Pahkla Camphilli Küla, Kohila turvakeskus Katikodu ja kristlik turvakodu Petrula). Laste hoolekandeasutus on Maidla Lastekodu.

Mahtra sõja mälestussammas

Vana Vigala mõisas olev Itaalia marmorist reljeef Pompeji (I sajandist eKr) on Eesti vanim kunstimälestis

Velise Apostliku Õigeusu kiriku sisevaade

Ajalugu

Raplamaa on nn uus maakond, mis kujundati rajoonina 1950. aastal, nüüdispiir kehtib aastast 1962.

Raplamaa varasema ajaloo kohta loe artikleid:

Kirjandus

  • A. Paidla. Rapla maakond teise aastatuhande lõpul. Rapla, 1999

EE 12, 2003; muudetud 2011