marathi keel, Indoeuroopa keelkonna Uus-India keelte lõunarühma kuuluv keel, India Mahārāshtra osariigi ametlik keel; kõnelejaid 73,6 miljonit (2003).

Arenenud keskperioodi India maharaštri praakritist; on indoeuroopa algupärast rohkem eemaldu­nud kui teised Uus-India keeled. Eristatakse Konkani ja Deši peamurret. Kirjakeel tekkinud 11.–12. sajandil; nüüdiskirjakeel rajaneb Poona ümbruse Deši mur­del. Kiri on devanaagari ehk balbodh; Goas kasutatakse ka Lõuna-Konkani murret ning kannada või ladina kirja.

Vaata ka seotud artikleid

• marathi kirjandus
• marathid

EE 6, 1992