Meleski soo (raba) asub Võrtsjärve põhjakaldal, Vaibla–Meleski teest ida pool, Võrtsjärve, Emajõe ja Pedja vahel; läänest piirneb Kolga-Jaani voorestikuga. Soo pindala on 2756 ha ja mineraalmaasaari on 32 ha. Meleski raba on tekkinud pärast Suur-Võrtsjärve taandumist maha jäänud järve soostumisel. Soo üldpindalast moodustab suurema osa (2379 ha) madalsoolasund, mis koosneb peamiselt hästilagunenud puuturbast, turba all on 0,3 m järvemuda, selle all liiv. Raba levib vaid 377 ha suurusel alal soo keskosas, kuhu tulvaveed ei ulatu, ning koosneb fuskumi-, älve- ja villpeaturbast. Soos kasvab peamiselt männi-kuuse-kase segamets, jõgede läheduses leidub võsastunud luhtasid; rabas valdab puisraba. Soo toitub põhja-, valg- ja tulvaveest ning sademetest. Määrav on üleujutusvesi, mis kannab sohu piisavalt mineraalaineid ja tekitab turba kõrge tuhasuse (11,9%).

Meleski raba on oluline oma marjarikkusega ning veelindude pesitsuspaigana.

Meleski soo kuulub Alam-Pedja looduskaitsealasse ja on kantud Eesti ürglooduse raamatu andmebaasi.

Kirjandus

• M. Orru, R. Ramst, M. Veldre. Aruanne turba ja sapropeeli otsingulis-hinnangulistest töödest Viljandi rajoonis. Käsikiri geoloogiafondis. Keila, 1983
• M. Orru, M. Žirokova, M. Veldre. Aruanne turbavarude kompleksse kasutamise uuringutest Viljandi, Valga, Võru ja Põlva rajoonis. Käsikiri geoloogiafondis. Keila, 1987
• Eesti turbavarud. Koostaja M. Orru. Tallinn, 1992
• M. Orru. Eesti turbasood. Tallinn, 1995

Välislingid

• Alam-Pedja looduskaitseala EELIS-es
• Meleski soo (raba) ürglooduse objektina EELIS-es

Loodud 2013