Kolga-Jaani voorestik asub Võrtsjärve nõo loodeosas, maastikulise liigestuse alusel Võrtsjärve madalikul. Voorestiku pindala on ligemale 250 km². Voorestik ulatub Võrtsjärve põhjakaldalt umbes 30 km pikkuse ja kohati kuni 10 km laiuse vöötmena loode suunas Kõo ning Loopre ümbruses Kesk-Eesti lavamaani. Ida- ja kagupool piiravad Kolga-Jaani voorestikku Põltsamaa raba ja Meleski raba, läänes ja edelas Unakvere soo ja Parika raba, põhjaossa jääb Soosaare raba. Voorestiku keskosas Soosaare, Kolga-Jaani ja Odiste ümbruses on voored suhteliselt kõrged ja suured ning paiknevad lähestikku. Äärealadel on voored enamasti madalad ja lamedamad ning paiknevad rohkem hajali. Kolga-Jaani voorte pikkus on enamjaolt 500–1500 m, laius 100–300 m ja kõrgus 3–5 m, vaid teljeosa voored on pikemad (2500–3500 m, laius 200–250 m ja suhteline kõrgus 4–6 m). Lähtuvalt mandrijää liikumise suunast on voored loode–kagu-sihilised ja liigitatakse kõik väikevoorteks. Voored koosnevad peamiselt moreenist (eelkõige põhimoreenist). Voorestiku pinnakattest võib leida galeniidi- ja kaltsedonimugulaid. Mitmesaja aasta jooksul sulatasid Viljandimaa elanikud galeniidimugulatest tina haavlite saamiseks. Kaltsedonist ehk kohalikust tulekivist valmistasid siinkandi kiviaja elanikud kõõvitsaid ja uuritsaid. Voorestiku karbonaatsel moreenil kujunenud leetjatel ja mitmesugustel gleimuldadel kasvab kase-, kuuse- ja haavametsa, kohati ka tamme, saart, jalakat, vahtrat ja pärna. Ligi kolmandik voorestikust on põllustatud. Voortevahelistes nõgudes on niitu, metsa ja sood. Osa voori (sh Siimusaar, Kivisaar) olid pärast mandrijää taandumist Suur-Võrtsjärve saared, kus elasid kiviaja inimesed.

Kolga-Jaani voorestikust on Uuetoa voor kui selle voorestiku tüüpilisim esindaja kantud Eesti ürglooduse raamatu andmebaasi.

Kirjandus

• T. Hiob. Kolga-Jaani voorestik (diplomitöö). Tartu, 1979
• A.-M. Rõuk. Kolga-Jaani voorestik. – Eesti Loodus 11, 1990, lk 730–734

EE 4, 1989; EE 12, 2003, muudetud 2013