mesilane (Apis), peredena elutsevate kiletiivaliste perekond mesilaslaste sugukonnast; 4 liiki. Meemesilast (A. mellifera) hakati pidama arvatavasti V–III aastatuhandel eKr. Meemesilased elavad harilikult inimese tehtud tarus või looduslikus õõnes, sinna ehitavad nad kärjed ja koguvad neisse söödavaru (mee, suira) ning kasvatavad neis hauet. Peres on harilikult üks mesilasema, 15 000–70 000 töömesilast ja paarumishooaja eel 200–2000 isamesilast ehk leske. Mesilasema paarub korra elus ja muneb kevadest sügiseni 1500–2000 muna ööpäevas, ta elab 4–5 aastat. Töömesilased on arenemata suguelunditega emased. Neil on arenenud suised, meepõis, vahanäärmed, mürginäärmed ja astel, tagajalgadel õietolmu kogumiseks nn korvikesed ja harjakesed. Nad teevad kõik taru- ja välistööd. Lese ainus ülesanne on ema viljastamine, lesed elavad harilikult 2–3 kuud ja korje lõppedes hävitatakse. Pere loomulik paljunemine on sülemlemine.

VE, 2006