Hotell Taj Mahal ja India Värav

Mumbai, endine Bombay (aastani 1996), linn Indias Araabia merre ulatuval poolsaarel, Mahārāshtra osariigi pealinn; 14,28, linnastus 22,9 miljonit elanikku (2012; riigis esikohal).

Mumbai on India rahandus- ja ettevõtluspealinn, linnas on 2 riigi suurimat börsi, hulk panku ja ettevõtteid (omamaiseid ja välismaiste filiaale). 1980. aastateni olid peamised majandusharud tekstiilitööstus (maailma suurimaid puuvillatööstuslinnu, seal tegutseb ka suur puuvillabörs, samuti siidi-, villatööstus) ja meretransport. Tänapäeval on arenenud ka masina- (sh autod, laevad), keemia- (sh naftakeemia), ehitusmaterjali-, keraamika- ja juveeli-, trüki-, ravimi- ja elektroonika- ja infotehnoloogiatööstus.

Riigi suurim sadamalinn, Jawaharlal Nehru sadama kaudu veetakse kuni 60% riigi konteinertranspordist; linnas asub rahvusvaheline lennujaam (Chhatrapati Shivaji). 

2 ülikooli (asut 1857 ja 1916) ja mitu instituuti. Mumbai on India filmitööstuse keskus, toodetakse ligi ²/з Indias valmivaist filmidest.

Arhitektuur

Silmapaistvad ehitised – pseudoklassitsistlikus ja pseudogooti stiilis ülikoolihoone, Chhatrapati Shivaji Terminus (endine Victoria jaamahoone), kohtuhoone ning turuhoone – pärinevad 19. sajandist. 20. sajandi ehitisi, nt telegraafihoonet, Walesi printsi muuseumi ja India Väravat (Gateway of India, 1911), ilmestavad rahvusliku stiili sugemed.

Ajalugu

13. sajandi lõpus tekkinud asula, mis kuulus Gujarati sultanile, hõivasid 1534 portugallased, 1661 inglased; linna asutamise ajaks loetakse aastat 1672. 17.–18. sajandil sai Mumbai India lääneosas asuvaist Suurbritannia majanduslikest ja sõjalistest tugipunktidest tähtsaimaks. Aastast 1820 oli Mumbai presidentkonna keskus. Majanduslikku arengut soodustasid linna sisemaaga ühendava raudtee (1853) ja Suessi kanali avamine (1869). Mumbai kujunes India rahvusliku liikumise esimeseks ning tähtsaimaks keskuseks. 1885 asutati seal India Rahvuskongress.

EE 1, 1985; muudetud 2012