Yusif Məmmədəliyev (31. XII 1905 Ordubad – 15. XII 1961 Bakuu), Aserbaidžaani teadlane, keemik, keemiadoktor, Aserbaidžaani teaduste akadeemia liige, president, NSV Liidu teaduste akadeemia kirjavahetajaliige (1958). Aserbaidžaani naftakeemia ja naftatöötlemise rajajaid.

Lõpetas 1926 Aserbaidžaani pedagoogilise instituudi ja 1932 Moskva riikliku ülikooli keemiateaduskonna (Nikolai Zelinski ja Aleksei Balandini õpilane, esimesi lõpetajaid, kelle eriala oli orgaaniline katalüüs; teaduste kandidaat 1933, teaduste doktor 1942, professor 1943).

Töötas pärast ülikooli lõpetamist Moskva keemiatehases nr 1, seejärel juhatas Aserbaidžaani põllumajandusinstituudi orgaanilise keemia kateedrit. Töötas 1933–45 Aserbaidžaani Naftainstituudis laboratooriumi juhatajana, tema teadustöö oli seotud naftakeemia valdkonnaga ja otseselt Aserbaidžaani naftatöötlemise arendamisega. Tema uurimused aitasid kaasa uute tööstusliku tootmise protsesside väljatöötamisele. Peamine uurimisvaldkond oli seotud nafta ja naftagaaside katalüütilise töötlemisega. Ta oli esimesi, kes uuris naftagaaside tööstusliku kasutamise võimalusi. Tema algatusel rajati 1950. aastatel Sumqayıtis esimene sünteetilise kautšuki tootmise tehas NSV Liidus.

Töötas aastast 1934 ühtlasi Aserbaidžaani riiklikus ülikoolis, abiprofessori, professori, kateedrijuhataja ja 1954–58 rektorina.  

Oli Aserbaidžaani TA liige selle asutamisest (1945), töötas TA naftainstituudi direktorina. Töötas 1946 NSV Liidu naftatööstusministeeriumis, oli teaduslik-tehnilise nõukogu esimees. 1951–54 Aserbaidžaani TA füüsika-, keemia- ja naftateaduste sektsiooni akadeemiksekretär, 1947–51 ja 1958–61 president.

Kuue monograafia ja enam kui 200 teadustöö autor, mis on avaldatud nii Aserbaidžaanis kui ka välismaal.

Autasustatud NSV Liidu Lenini, Tööpunalipu ja Kuulsuse ordeniga.

Välislingid

• Yusif Məmmədəliyev Aserbaidžaani Rahvusliku Teaduste Akadeemia kodulehel (aserbaidžaani, inglise ja vene keeles)
• Формула Победы€. SOCAR Plus Winter 2014 (vene keeles)

Loodud 2015