Niger [ingl naid žә^r, pr niže:r], jõgi Lääne-Aafrikas Guineas, Malis, Nigeris ja Nigeerias; 4184 km, jõgi­kond 2 092 000 km², keskmine vooluhulk 9300 m/s. Energiarikas, laevatatav lõiguti.

Algab Fouta Djaloni lavamaalt, kaardub kaugele põhja Sahara kõrbeni, keskjooksul on laiaulatuslik Nigeri sisedelta (umbes 40 000 km², palju jõeharusid, soote, soid ja järvi), Guinea lahte suubudes moodustab del­ta (24 000 km²). Suurimad parempoolsed lisajõed on Milo ja Bani ning vasakpoolsed Benue ja Kaduna.

Suurvesi on suvel, alamjooksul ka talvel (ülemjook­su suurvesi jõuab talvel alamjooksule).

Laevatatav lõiguti, suudmes asub sadamalinn Port Harcourt. Olulised on energeetika (Kainji hüdroelektrijaam, 980 MW; Jebba hüdroelektriejaam, 545 MW) ja niisutus.

Karavaniteed Vahemere rannikult Nigeri keskjooksuni kasutati ammugi, kuid tervikuna jäi jõgi kauaks läbi uurimata (näiteks arvati, et tal on ühendus Niiluse või Senegali jõega). 1796 jõu­dis M. Park Ségou juures Nigeri ülemjooksuni, teisel uurimisretkel (1805) laskus ta Bamakost allavoolu Bousa kärestikeni (jäi seejärel kadunuks).

EE 6, 1992