Vahemeri (it Маrе Mediterraneo, pr Меr Méditerranéе, hisp Маr Mediterráneo, uuskr Mesogeios thalassa, trg Akdeniz, ar Al Babr al Mutawassit, ingl Mediterranean Sea, lad Mare Internum), Atlandi ookeani sisemeri, paikneb Euraasia ja Aafrika vahel; keskmine sügavus 1438 m, suurim sügavus 5121 m (Helleni süvik), maht 4,38 mln. km³.

Vahemeri on Tethyse jäänuk, ta on Gibraltari väina kaudu ühenduses Atlandi ookeaniga, Dardanellide väina, Marmara mere ja Bosporuse väina kaudu Musta merega ning Suessi kanali kaudu Punase merega. Apenniini poolsaarest ulatub Sitsiilia ja Malta kaudu Aafrika rannikuni veealune Pantelleria künnis, mis jaotab Vahemere kaheks sügavaks osaks. Vahemere põhjaosas asuvad Liguuria, Türreeni, Aadria, Joonia ja Egeuse meri, mida üksteisest eraldavad poolsaared (Apenniini, Balkani) ja saared (Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Kreeta). Eristatakse ka Alborani (Gibraltari väinast idas) ja Baleaari merd.

Rannajoon on tugevasti liigestunud, palju on saari (peamiselt idaosas). Suurimad saared on Sitsiilia, Sardiinia, Küpros, Korsika, Kreeta, Euboia, Mallorca ja Lesbos. Suuremad lahed on Valencia, Lioni, Genova, Taranto, Hammameti, Gabesi, Surti, İskenderuni ja Antalya laht. Suurimad Vahemerre suubuvad jõed on Niilus, Rhône, Ebro, Po ja Maritsa.

Pinnahoovused moodustavad Vahemere lääne- ja idaosas ning meredes vastupäeva kulgevaid ringhoovusi (kiirus kuni 0,3, Gibraltari väinas kuni 1,25 m/s). Vahemere eraldatuse tõttu on vee pinnakihi temperatuur kõrge: veebruaris idaosas 16–17, põhjaosas (Lioni lahes ja Aadria mere põhjaosas) 10–12 °C, augustis vastavalt 26–30 ja 20–22 °C. Madal Gibraltari väin takistab Atlandi ookeani põhjakihtide jaheda vee voolamist Vahemere, seetõttu on temperatuur Vahemere põhjas 12–13 °C. Aurumine veepinnalt on suurem kui sademetena ja jõgede kaudu juurdevoolanud vee hulk, seepärast on soolsus suur: Aadria mere põhjaosas 36–37 ‰, Küprosest idas üle 39 ‰. Läbi Gibraltari väina voolab pinnal magedam ja kergem vesi Vahemerre, sügavamal raskem ja soolasem Atlandi ookeani. Vahemere vesi on helesinine, läbipaistvus kuni 60 m.

Elustik on liigirikas (üle 400 kalaliigi, üks hülgeliik, merikilpkonnad, delfiinid, käsnad, korallid ja peajalgsed), kuid isendivaene, tähtsaimad püügikalad on sardiin, tuun, makrell, anšoovis, sardinell ja angerjas.

Mandrilavalt (Tuneesia ranniku lähedal, Aadria meres) ammutatakse naftat ja maagaasi. Läbi Vahemere kulgeb tähtsaid laevateid. Suured sadamad on Málaga, Cartagena, Valencia, Barcelona, Palma (Hispaanias), Marseille, Toulon, Nice (Prantsusmaal), Genova, Livorno, Napoli, Messina, Palermo, Cagliari, Taranto, Bari, Veneetsia, Trieste (Itaalias), Valletta (Maltal), Rijeka (Sloveenias), Split (Horvaatias), Pátra, Pireus, Thessaloníki (Kreekas), İzmir, Antalya, Mersin (Türgis), Latakia (Süürias), Beirut (Liibanonis), Yafo (Iisraelis), Port Said, Aleksandria (Egiptuses), Bengazi, Tripoli (Liibüas), Tunis (Tuneesias), Annaba, Alžiir, Oran (Alžeerias) ja Gibraltar. Suhtelise suletuse (vesi vahetub iga 80–100 aasta jooksul), laevaliikluse ja rannikualade tiheda asustuse tõttu on Vahemeri kohati tugevasti saastunud. Mõnes käsitluses loetakse Vahemerre kuuluvaks ka Mannara ja Must meri.

• G. Blond. Vahemeri. Tallinn, 2001

EE 10, 1998