nivelleerimine, ka loodimine, maapinna või geodeetilise põhivõrgu punktide kõrguse määra­mine lähtepunkti (nullpunkti) või lähtepinna (mere­pinna) suhtes. Kui lähtepinnaks on ookeani keskmine nivoopind, saadakse absoluutne kõrgus, teiste nivoopindade korral suhteline kõrgus. Nivelleerimine on vajalik topograafiliste plaanide ja kaartide koostamiseks, kõrgusvõrgu, ehitiste ja kuivendussüsteemide raja­miseks jm otstarbel.

• Geomeetrilisel (horisontaalkiirega) nivelleerimisel mää­ratakse maapinna või geodeetilise aluse punktide kõrguse vahe (kõrguskasv) nendesse punktidesse püstloodis paigutatud mõõtelattide skaaladelt nivelliiri rõhtse viseerimiskiire abil saadud näitude (latilugemite) järgi. Jõgede ja kanalite nivelleerimisel lüüakse veepinna languse (kalle, jõe pikiprofiil) määramiseks kalda lähedal veekogu põhja veevaiad, mille ülemine ots ühtib veepinnaga; jõesängi ristlõige saadakse selleks valitud kohtades mõõtelatiga veepinnast sängi põhjani määratud sügavuste järgi.
• Pinna nivelleerimine on vertikaalmõõdistamine, mida tehakse maa-ala pinnamoe plaani koostamiseks. Mõõdistataval maa­-alal tähistatakse ruudustik, milles ruudu külje pikkus on olenevalt plaani mõõtkavast 10–50 m; ruutude tippudesse lüüakse maavaiad (ülemine ots maa­pinnaga tasa) ja nende kõrvale 0,2–0,3 m kõrgused numbrivaiad. Maavaiad nivelleeritakse harilikult instru­mendi horisondi meetodil.
• Trigonomeetrilisel ehk geodeetilisel nivelleerimisel arvutatakse maastikupunktide kõrguskasv viseerimisjoone teodoliidiga, optilise või elektrontahhümeetriga mõõdetud kaldenurga ja punktidevahelise kauguse järgi, võttes arvesse ka teodoliidi ja tähise kõrgust punktides ning Maa kume­ruse ja refraktsiooni mõju. Tahhümeetria ja mensulmõõdistamise puhul määratakse maastikupunktide kõrguskasv optilise tahhümeetri või kippreegli vaate­väljas oleva nomogrammi abil.

Harvemini kasutatakse baromeetrilist (mikrobaronivelliiriga), hüdrostaatilist (ühendatud anumate põhimõttel töötava voolikloodiga), mehaanilist (autole või jalgrattale paigaldatud profilograafiga) vm nivelleerimismeetodit. 

VE, 2006; EME, 2009 (J. Randjärv)