Noor-Eesti (kirjastus)

Noor-Eesti kirjastuse logo

Noor-Eesti, Noor-Eesti rühmituse algatusel 1904 Tartus asutatud kirjastus, pidi aastani 1912 tegutsema poollegaalselt. Üllitas Noor-Eesti albumeid ja ajakirja ning mitmesuguseid üksik- ja koguteoseid. Muudeti 1913 OÜ-ks Noor-Eesti Kirjastus (juhatuse esimees Bernhard Linde, nõukogu esimees Gustav Suits), millest sai Eesti Vabariigi suurimaid ja edukaimaid kirjastusi. Üllitas ajakirju Vaba Sõna (1914–16) ja Tänapäev (1935–40) ning teaduslikku ja koolikirjandust, oli algupärase ilukirjanduse suurim kirjastaja, avaldas rohkesti ka tõlkeraamatuid. 1918–40 ilmus kokku 1400 teost (kogutrükiarv umbes 2 miljonit).

Sarju: „Filosoofiline seeria”, „Eesti väärtteoseid koolidele”, „Rahvaraamat”, Poola romaanisari. Kirjastus rakendas tolle aja parimaid kunstnikke (sh Peet Aren, Hando Mugasto, Kristjan Raud, Nikolai Triik, Ado Vabbe), kes muutsid oluliselt eesti raamatu kujundust. Aastast 1923 oli kirjastusel oma köitekoda ja raamatukauplus, 1934 soetati trükikoda. Pärast Eesti hõivamist 1940 kirjastus natsionaliseeriti.