Orro, Kalju

Kalju Orro (27. III 1952 Tartu), näitleja ja lavapedagoog. Eesti Teatriliidu (1978) ja Näitlejate Liidu liige (1993). Vanemad töölised. Oli Reet Neimari elukaaslane.

Lõpetas 1971 Tartu 17. Kutsekeskkooli ja Vanemuise õppestuudio ning 1976 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Töötanud 1971–72 Vanemuises elektriku ja näitlejana, olnud 1976–78 Draamateatri ja aastast 1978 Tallinna Linnateatri näitleja (viimases ka lavastanud), 1976–94 ühtlasi lavakunstikateedri lavakõne õppejõud, 1995–99 Tallinna Pedagoogikaülikooli raadiorežii õppejõud ja 1998–2002 lavakunstikooli erialaõppejõud. Mänginud filmis („Püha Susanna ehk Meistrite kool”, 1984, Eesti Telefilm; „Lammas all paremas nurgas”, 1992, Tallinnfilm; „Meeletu”, 2006, Taska Film), telelavastustes („Pärast viimast ööd”, 1979; „Üle linna Vinski”, 1983; „Tuli sinu käes”, 1996) ja -seriaalides (lastesari „Saame kokku Tomi juures”, 2007–11, „Kelgukoerad”, 2012), esinenud Eesti Raadio lugemistundides ja kuuldemängudes („Naksitrallid”, 1997–98), koostanud kirjandusprogramme ja lavastanud kuuldemänge („Puudutamata”, 2012), jäädvustanud teatrielu fotograafina (ilmunud fotoraamat „Vana album”, 2002), intervjueerija ja arhivaarina. Kogumike „Tühi ruum ehk Meie elu kunstis” (1996), „Minu Linnateater” (2006) ja „Elmo Nüganen. Esimene vaatus” koostajaid (2012), „Lavakooliraamatu” I (2007, 2. tr. 2010) ja II (2010) koostaja. Tema ettepanekul antakse aastast 2003 välja Karl Adra nimelist auhinda.

Meesnäitleja preemia 1998, Priit Põldroosi preemia 1999. Eesti Raadio näitlejapreemia 1999. Karl Adra nimeline auhind 2007. Valgetähe IV klassi teenetemärk 2005.

Lavastusi

Horváthi Jumalata noorus (1981)
Perrault’, Švartsi ja Luide Tuhkatriinu (1982)
Lutsu, Komissarovi ja Orro Kevade (1984, koos Kalju Komissaroviga)
Kerni ja Orro Ferdinand Vahva (1985)
Kilty Armas luiskaja (1989)
Kivirähki Sibulad ja šokolaad (1993) ja Kaheksa varbaga kuningas (2012, Kukun Ikka)

Osi

Nukitsamees (Lutsu Nukitsamees, 1969 Vanemuises)
Christopher Robin (Milne’i ja Aguri Karupoeg Puhh, 1969 Vanemuises)
Jooksupoiss ja Voorimees (Kitzbergi Kosjasõit, 1975, diplomilavastus Draamateatris)
Harold Chasen ja isa Finnegan (Higginsi ja Carrière’i Harold ja Maude, 1978 Draamateatris)
Kostja (Petruševskaja Cinzano, 1978 Noorsooteatris)
Peeter Paan (Barrie’ Peeter Paan, 1979 Draamateatris)
Paša (Razumovskaja Armas õpetaja, 1981)
Andrei Buslai (Dudaravi Üle läve, 1984 Ugalas)
Cheswick (Wassermani Lendas üle käopesa, 1985)
Jermakov (Dozortsevi Viimane jutulesoovija, 1986)
Šostakovitš (Pownalli Meistriklass, 1988)
Joosep (Raudsepa ja Undi Vedel vorst, 1989)
Aegeus (Razumovskaja Medea, 1990)
Bõstrõi (Tammsaare ja Undi Priius – kallis anne, 1991, ka lavastaja assistent)
Isa, väike poiss Michael, Vanaisa jt (Gurney Söögituba, 1994 Ugalas)
Cecci (Visconti Rocco ja tema vennad, 1994)
Porfiri Semjonovitš Glagoljev (Tšehhovi, Adabašjani ja Mihhalkovi Pianoola ehk Mehhaaniline klaver, 1995)
Valtemann (Rohumaa ja Mari Tuulingu Ainus ja igavene elu, 1996)
Egerton (Fo Elizabeth – naine juhuse tahtel, 1996)
Abraham Jahuda (Johnsoni Hüsteeria, 1997)
Bi Bo (Rohumaa ja Mari Tuulingu Öö hommik, 1998)
Pjotr Petrovitš Lužin (Dostojevski ja Nüganeni Kuritöö ja karistus, 1999)
Polonius (Shakespeare’i Hamlet, 1999)
Knaut (Tätte Sild, 2000)
kardinal Mazarin (Dumas’ ja Nüganeni Musketärid. Kakskümmend aastat hiljem, 2001)
Clébert Carlier (Magnier’ Vaene kunstnik!, 2003)
staabikapten Snegirjov (Rozovi Vend Aljoša, 2004 Ugalas)
Noodikirjutaja (Fellini Orkestriproov, 2004, Kell Kümme)
Voitinski (Tammsaare ja Nüganeni Tõde ja õigus. Teine osa, 2005)
Uugu (Tätte Meeletu, 2005)
Sõsojev ja kokk Vasja (O. ja V. Presnjakovi Ohvrit mängides, 2008)
Mandžuuria (Tammsaare ja Lennuki Wargamäe Wabariik, 2008)
Sebastian (Gorostiza Vana tango, 2009)
Parun (Tammsaare ja Nüganeni Ma armastasin sakslast, 2009)
osaline (Võigemasti, Liivaku ja trupi Homme näeme, 2010)
Frank Oddie (Hare’i Amy seisukoht, 2011)
isa Willow (Carri Kassirabal, 2013)
Viktor Ivanovitš Dolžikov (Boydi Igatsus, 2014)
Vend (Kõivu Tagasitulek isa juurde, 2015)

Helikandjaid

E. Raud. Naksitrallid. 2 (CD, 2002)
A. Forrest. Delegeerimine (2 CD-d, 2006)

Kirjandus

M. Mutt. „Harold ja Maude“ TRA Draamateatris. – Sirp ja Vasar, 31. märts 1978; Kõik on üks ja seesama / M. Mutt. Tallinn, 1986
K. Vanaveski. Näitlejatund seisuga september 82. – Teatrimärkmik 1981
K. Orro, K. Ader. Elav sõna meie ümber. Intervjueerinud R. Neimar. – Kultuur ja Elu 1981, 3
K. Orro. Näitlejatund Noorsooteatris. Intervjueerinud K. Vanaveski. – Noorte Hääl, 10. märts 1981
O. Kruus. Teos, mis kutsub lavastama. Oskar Lutsu „Kevade“ Noorsooteatris. – Rahva Hääl, 2. detsember 1984
T. Ritson. Kuidas mõista kangelast. – Teatrielu 1985
T. Ritson. Teatrid aega kajastamas. – Teater. Muusika. Kino 1987, 8
J. Allik. Kunsti parteilisest juhtimisest. – Teater. Muusika. Kino 1989, 3
K. Pappel. Muusikalisi vihjeid „Meistriklassile“. – Teater. Muusika. Kino 1989, 3
M. Tiks. Kas „Vedelvorst“ saab Augeiase tallid puhtaks? – Teater. Muusika. Kino 1990, 4
T. Ritson. Jumaliku armastuse vaevad. „Medea“ Noorsooteatris. – Sirp, 4. jaanuar 1991
A. Heinapuu. Mis on revolutsioonil tegemist inimesega? – Teater. Muusika. Kino 1992, 1
L. Vellerand. Partnerlus ja parim partner '97. – Teatrielu '97
J. Kulli. Unenäomäng Freudi ja Dalíga. – Kultuurileht, 21. veebruar 1997
G. Kordemets. Näitleja ja tema roll. Perfektne pingpong võõras alateadvuses. – Teater. Muusika. Kino 1998, 1
P. Linnap. Maskidega minevik. – Sirp, 3. mai 2002
Э. Кекелидзе. Роли и снимки. – Молодëжь Эстонии, 27 марта 2002

Välislinke

Kalju Orro Eesti filmi andmebaasis
Kalju Orro Tallinna Linnateatri kodulehel

Metsamoor – Voldemar Paavel, Nukitsamees – Kalju Orro. Lutsu „Nukitsamees“. (Vanemuine, 1969)

Paša – Kalju Orro, Õpetaja – Luule Komissarov, Volodja – Toomas Lõhmuste. Razumovskaja „Armas õpetaja”. (Noorsooteater, 1981)

Andrei Buslai – Kalju Orro. Dudaravi „Üle läve”. (Ugala, 1984)

ETBL, 2000 (R. Neimar); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2019

Galerii