Otsus, Kuno

Kuno Otsus (Kuuno; 31. VII 1943 Tartu – 12. I 2014 Tartu), näitleja ja lavastaja. Eesti Teatriliidu liige (1973). Isa kaubandustöötaja.

Lõpetas 1962 Tartu 8. Keskkooli ja 1971 Vanemuise draamastuudio, õppis 1962–63 ja 1965–68 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat. Oli 1965–67 Vanemuise noodiraamatukogu hoidja ja näitejuhi abi, 1967–87 teatri vokaal‑ ja balletistuudio õppealajuhataja (ka lavastaja assistent enamiku Epp Kaidu muusikalavastuste juures), 1978–92 näitleja ja näitejuht, 1992–98 lavastaja assistent ja 1998–2006 raamatukoguhoidja. Avaldanud luulekogu „Ellupöördujad” (1962), mänginud filmis („Romantikud”, 1962, Eesti Telefilm).

Lavastusi

Lavastaja Ida Urbel proovis, esiplaanil Kuno Otsus. Bizet’ „Carmen“. (Vanemuine, 1969)

  • Molière’i Naiste kool (1968, mängis Arnolphe’i)
  • Thomase ja Undi Charley tädi (1970)
  • Oidi Kes usub muinasjutte (1972)
  • Donizetti Armujook (1974)
  • Feydeau Kirp kõrvas (1987)
  • Thomas’ Lõks (1988)
  • Kingi Farss pastoraadis (1989)
  • Wilde’i Ideaalne abikaasa (1991)
  • Cooney Oi, Johnny! (1993)
  • Ábrahámi Viktoria ja tema husaar (1995, koos Ülo Vilimaaga)

Osi

Eos – Raine Loo, Phaethon – Jaan Kiho. Undi „Phaeton, päikese poeg”. (Vanemuine, 1968)

  • Sven (Undi See maailm või teine, 1966)
  • Epaphos (Undi Phaethon, Päikese poeg, 1968)
  • Jakov (Gorki Vanamees, 1968)
  • Karl Fabian Chlopitzky (Kitzbergi Laseb käele suud anda, 1969)
  • Isand (Andrejevi Sina, kes sa saad kõrvakiile, 1971)
  • Njegus (Lehári Lõbus lesk, 1971 ja 1992)
  • Sussik (Miljutini Trembita, 1973)
  • Richard Miilas (Jakobsoni Elu tsitadellis, 1976)
  • Kotowicz (Andrzejewski, Toominga ja Heinsalu Polonees 1945, 1976)
  • Ambrosio (Rossini Sevilla habemeajaja, 1981)
  • Atašee (Brechti Härra Punttila ja tema sulane Matti, 1981)
  • Hermann (Schilleri ja Undi Röövlid, 1983)
  • rätsep Taar (Tammsaare ja Kerge Aeg tulla – aeg minna, 1986)
  • Donalbain (Shakespeare’i Macbeth, 1987)
  • Karl Jungholz (Külveti Menning, 1990)
  • Rein Malvet (Gailiti ja Põdra Kas mäletad, mu arm?, 1991)
  • Juut (Wilde’i Salome, 1993)

Kirjandus

  • N. Andresen. Tunnustatav algatus: [Ellupöördujad]. – Sirp ja Vasar, 13. juuli 1962
  • Ü. Taavas. Epaphos – Kuno Otsus. – Noorte Hääl, 3. aprill 1968
  • A. Järv. Naised ja mehed: [Naiste kool]. – Edasi, 22. detsember 1968
  • A. Järv. „Charley tädi”. – Edasi, 17. märts 1971
  • Kuno Otsus. Intervjueerinud S. Endre. – Noorte Hääl, 12. märts 1972
  • J. Bleive. Armujook kõigile: [Armujook]. – Sirp ja Vasar, 8. märts 1974
  • T. Karro. Lavastaja „Lõksus”. – Sirp ja Vasar, 4. november 1988
  • K. Otsus. Kas on ikka naljakas? Intervjueerinud S. Karja. – Päevaleht, 5. august 1993 
  • [Nekroloog]. – Sirp, 24. jaanuar 2014
  • T. Saluvere. Teater kultuurivaistu akumuleerimas. – Tuna 2016, 3

Välislink

Epaphos – Kuno Otsus, Phaethon – Raivo Adlas. Undi „Phaeton, päikese poeg”. (Vanemuine, 1968)

Jakov – Kuno Otsus, Tatjana – Raine Loo. Gorki „Vanamees”. (Vanemuine, 1968)

Karl Fabian – Kuno Otsus. Kitzbergi „Laseb käele suud anda”. (Vanemuine, 1969

Härra – Kuno Otsus, Tot – Jaan Tooming. Andrejevi „Sina, kes sa saad kõrvakiile”. (Vanemuine, 1971)

Filimon Šik – Kaido Maidla, Bogdan Sussik – Kuno Otsus. Miljutini „Trembita”. (Vanemuine, 1973)

Viktoria – Annika Tõnuri, Stefan Koltay – Erkki Rebane. Ábrahámi „Viktoria ja tema husaar”. Lavastaja Kuno Otsus (koos Ülo Vilimaaga). (Vanemuine, 1995)

ETBL, 2000 (T. Jürimäe); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2019