Tooming, Jaan

Jaan Tooming (28. III 1946 Tallinn), lavastaja ja näitleja. Eesti Teatriliidu (1977), Lavastajate Liidu (1993) ja Kirjanike Liidu liige (2009). Osvald Toominga poeg. Peeter Toominga vend. Olnud 1986–2000 abielus Liis Benderiga.

Lõpetas 1964 Tallinna 7. Keskkooli ja 1968 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Olnud 1968–69 Noorsooteatri näitleja ning 1969–2009 Vanemuise näitleja ja lavastaja, 1979–83 ühtlasi Ugala peanäitejuht, juhendanud 1972–1976 ja 1985–1989 (koos Ülo Vilimaaga) Vanemuise õppestuudiot. Teatri Sagar Sagitta asutaja (2005). Lavastanud ka Soomes ja Saksamaal, teinud telelavastusi („Elujõgi”, 1970; „Ebajumal”, 1991) ja filme („Värvilised unenäod”, koos Virve Aruojaga, 1975, Tallinnfilm; „Põrgupõhja uus Vanapagan”, 1978; „Mees ja mänd”, 1980, mõlemad Eesti Telefilm), mänginud filmis („Kolme katku vahel”, 1970, Eesti Telefilm, ka režissöör; „November”, 2017, Homeless Bob Production). Temast on dokumentaalfilm „Teekond mäe südamesse” (1984, Tallinnfilm). Avaldanud luulekogusid, esseesid, teatrikriitikat ja -memuaare („Religioossed motiivid minu loomingus”, 2011; „Teater kui saladus”, 2015).

Tunnustusi

Osi

Eeva – Raine Loo, Lucifer – Jaan Tooming, Aadam – Evald Hermaküla. Madachi „Inimese tragöödia”. (Vanemuine, 1971)

  • Satin (Gorki Põhjas, 1968, diplomilavastus Noorsooteatris)
  • osaline (Suitsu-õhtu Ühte laulu tahaks laulda, 1969 Kirjanike Majas)
  • Imelik (Lutsu, Panso ja Küla Kevade, 1969 Noorsooteatris)
  • lord Babberley (Thomase ja Undi Charley tädi, 1970)
  • Lucifer (Madáchi Inimese tragöödia, 1971)
  • Tot (Andrejevi Sina, kes sa saad kõrvakiile, 1971)
  • Kisselnikov (Ostrovski Mülgas, 1972)
  • Fajunin (Leonovi Vallutusretk, 1975)
  • Kuningas (Švartsi Tavaline ime, 1976)
  • Ralf (Jakobsoni Elu tsitadellis, 1976)
  • Kelin (Drutse Pühamast püham, 1977)
  • Taavet (Ojakääru Suveöö ilmsi, 1977)
  • Jegor (Gorki Jegor Bulõtšov ja teised, 1982)
  • Andres (Tammsaare ja Kerge Aeg tulla – aeg minna, 1986)
  • esitaja (Elulootus, luulekava, 1995)

Lavastusi

Teomees – Ao Peep, Ants – Evald Aavik, Tuli Jüri – Jaan Kiho. Kitzbergi „Laseb käele suud anda”. Lavastaja Jaan Tooming. (Vanemuine, 1969)

Põrgupõhja Jürka – Lembit Eelmäe, Kaval–Ants – Heikki Haravee. Tammsaare ja O. Toominga „Põrgupõhja uus Vanapagan“. Lavastaja Jaan Tooming. (Vanemuine, 1976)

  • Kitzbergi Laseb käele suud anda (Enne kukke ja koitu) (1969)
  • O. Toominga Külvikuu (1972)
  • Ibseni Väike Eyolf (1973)
  • Tammsaare ja O. Toominga Põrgupõhja uus Vanapagan (1976, ka muusikaline kujundus koos Valdeko Viruga, mängis Kirikuõpetajat)
  • Enno Veli Joonatan (1976)
  • Andrzejewski, J. Toominga ja Heinsalu Polonees 1945 (1976)
  • Kitzbergi Kauka jumal (1977)
  • Smuuli Kihnu Jõnn (1977 Joensuu Linnateatris ja 1980 Ugalas)
  • Tammsaare ja O. Toominga Tõde ja õigus (1978, mängis Indrekut; Joensuu Linnateatris 1986)
  • Kaalepi Mäe veri (1979 Vanemuises)
  • Kitzbergi ja J. Toominga Libahundimäng (1980, Vanemuise ja Ugala ühistöö)
  • Vorfolomejevi Pühak ja patune (1980 Ugalas)
  • Kruusvalli Jõgi voolab (1980 Ugalas)
  • O. Toominga Musta Mandri kasupoeg (1981 Vanemuises, mängis Albert Schweitzerit)
  • Rahva sõda, O. Toominga kompositsioon Vilde ainetel (1981 Ugalas, mängis von Helffreichi)
  • Gorki Põhjas (1981 Joensuu Linnateatris ja 1983 Ugalas)
  • Dürrenmatti Vana daami külaskäik (1982 Vanemuises)
  • Strindbergi Unenäomäng (1985)
  • Asimovi Naljahammas (1985 Ugalas)
  • Kitzbergi ja J. Toominga Viina vanne (Punga Mart ja Uba-Kaarel) (1985)
  • Čapeki R.U.R. (1986)
  • Orffi Kuu (1986, koos Ülo Vilimaaga)
  • Shaw’ Androkles ja lõvi (1987 Ugalas)
  • Elioti Mõrv katedraalis (1989, lavastajapreemia)
  • Dorsti Graal (1989, rühmatöö)
  • Ibseni Metspart (1990)
  • Duncani Proov (1990)
  • Werfeli Külaline Elüüsiumist (1991 Tartu Lasteteatris)
  • Priestley Ma olen siin varem olnud (1991)
  • Mändmetsa ja O. Toominga Maarahvas (1992)
  • Highway Me sõidame Torontosse (1993)
  • Jonsoni ja Zweigi Volpone (1995)
  • Dunsany Jumalate naer (1996)
  • Ibseni John Gabriel Borkman (1996, lavastajapreemia)
  • Jerome’i Neljanda korruse ajutine (1997)
  • Vitraci Victor ehk Laste võim (1998 Vanalinnastuudios, ka helikujundus koos Indrek Ulstiga)
  • Strindbergi Kummitussonaat (1999)
  • Shaw’ Ullike Ootamatuste saarelt (2003 Ugalas) ja Tagasi Metuusala juurde, viies osa (2004, diplomilavastus lavakunstikoolis)
  • J. Toominga ja Türnpu Lemminkäinen. Mäng Kalevala teemal (2005, Loomine, koos Eva Klemetsi ja Anne Türnpuga)
  • Väinämöise lugu, J. Toominga kompositsioon „Kalevala” runodest (2007, Sagar Sagitta, koos Anne Türnpuga, ka osatäitja)
  • Tagore Pimeda toa kuningas (2008, lavakunstikooli diplomilavastus Estonias)
  • Shakespeare’i, Türnpu ja J. Toominga NO84 Macbeth (2008 NO99-s, koos Anne Türnpuga, mängis Macbethi)
  • J. Toominga, Dostojevski ja Pontingu Kalliskivi (2013 Tartu Kirjanduse Majas)
  • J. Toominga Joel ja Maria (2015 Tartu Linnaraamatukogus, koos Jüri Kaldmaaga)
  • Shakespeare'i ja J. Toominga Hamlet (2017 LendTeater)

Helikandjaid

  • U. MasingJa tuulelaeval valgusest on aerud (LP, 1990)

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T531

Kirjandus

  • M. Unt. Teater: Siin ja praegu. – Teatrimärkmik 1968/69
  • J. Rähesoo. Hermaküla ja Tooming. – Teatrimärkmik 1971/72
  • J. Allik. On vaatajalgi psüühika ehk „Musketärianast” ja surnud kaladest. – Teatrimärkmik 1973/74
  • J. Allik. Mõtteid seoses „Väikese Eyolfiga”. – Sirp ja Vasar, 15. märts 1974
  • K. Ird. Omalt poolt sõna kaitseks. – Edasi, 5., 8., 15. detsember 1974
  • R. Neimar. Kaugelt vaadatud Jaan Tooming. – Teatrimärkmik 1974/75
  • J. Allik. Veenda tõestamatus. – Teatrimärkmik 1975/76
  • Kõnelus Jaan Toomingaga. Intervjueerinud J. Allik. – Kultuur ja Elu 1976, 3
  • P. Tooming. Fotograaf proovisaalis. – Kultuur ja Elu 1976, 3
  • J. Allik. „Polonees 1945”. – Sirp ja Vasar, 17. detsember 1976
  • I. Veisaite. Otsingute teel. Eesti režissööride noor põlvkond. – Teatrimärkmik 1976/77
  • V Saldre. Jaan Toominga lingua sacra. – Teatrimärkmik 1976/77
  • L. Tormis. „Kauka jumal” ehk Jaan Tooming Kitzbergist Kitzbergini. – Sirp ja Vasar, 15. aprill 1977
  • R. Heinsalu. Põrgulised, vaevatud, malbed, ja see mogrimaa. – Teatrimärkmik 1977/78
  • Ü. Tonts. A. Kaalepi „Mäe veri” RAT „Vanemuises”. – Sirp ja Vasar, 5. mai 1979
  • E. Kompus. Eestimaa mees saksa teatris soome romaani tõlgendamas. – Sirp ja Vasar, 17. august 1979
  • J. Allik. Jaan Tooming. – Eesti noori kunstimeistreid. Koostaja J. Allik. Tallinn, 1980
  • R. Reiljan. „Ugala”, jaanuari lõpp 1981. – Noorte Hääl, 8. veebruar 1981
  • H. Lindepuu. Pilk kõverpeeglisse. – Teater. Muusika. Kino 1982, 8
  • E. Paaver. Jaan Toominga jutustus Albert Schweitzerist. – Teater. Muusika. Kino 1982, 8
  • K. Kask. Arutluse all oli „Rahva sõda”. – Sirp ja Vasar, 10. detsember 1982
  • V. Bezzubov. Jaan Tooming ja teised. – Edasi, 25. detsember 1982
  • E. Kekelidze. Actor and Director. – A portrait of Estonia. Compiled by M. Roginsky. Tallinn, 1983
  • L. Vellerand. Tõsine eluväärtuste kaalumine „Ugalas”. – Teater. Muusika. Kino 1983, 8
  • Vastab Kaarel Ird. Intervjueerinud R. Neimar. – Teater. Muusika. Kino 1984, 8
  • J. Sang. Pealtnägija tunnistus. – Teater. Muusika. Kino 1986, 12
  • T. Karro. Teisenemisi Jaan Toominga teatriilmas. – Sirp ja Vasar, 13. november 1987
  • Vastab Lembit Eelmäe. Intervjueerinud A. Kull, M. Visnap. – Teater. Muusika. Kino 1988, 1
  • E. Paaver. „Metspardi” tänapäevasus. – Teater. Muusika. Kino 1991, 6
  • Vastab Jaak Allik. Intervjueerinud R. Neimar, M. Tiks. – Teater. Muusika. Kino 1991, 9
  • Ü. Tonts. Jaan Toominga inimsõbralikus teatris. – Teater. Muusika. Kino 1992, 2
  • L. Vellerandl. Jää, Nanabush! – Sirp, 1. oktoober 1993
  • J. Tooming jt. Vastab kuus meest. Intervjueerinud R. Neimar. – Teater. Muusika. Kino 1994, 1
  • P.-R. Purje. Lõhutud jõulupilt. – Kultuurileht 18. veebruar 1994
  • P.-R. Purje. Üksinduse komöödia. – Teatrielu 1996
  • E. Linnumägi. Jaan Tooming: ma ei ole taltunud, olen rahu leidnud. – Postimees, 28. märts 1996
  • T. Tepandi. Jaan Tooming: Maailma loomine. – Postimees, 28. märts 1996
  • E. Hermaküla. Sünnipäevakiri Jaan Toomingale. – Kultuurileht, 29. märts 1996
  • E. Linnumägi. Jumalate naer. – Kultuurileht, 29. märts 1996
  • V.-S. Maiste. Raskuse vaim vaimuvabaduse vastu. – Postimees, 8. aprill 1996
  • Kõnelus Jaan Toomingaga. Intervjueerinud J. Allik. – Teater. Muusika. Kino 1996, 10
  • Thespis : meie teatriuuendused 1972/73. Toimetaja V. Vahing. Tartu, 1997
  • I. Kolberg. Nähtamatu nähtavaks saamine. – Teatrielu 1998
  • M. Mutt. Inimeste elust. – Sirp, 22. jaanuar 1999
  • L. Vellerand. Hüvastijätt millenniumiga. – Sirp, 27. august 1999
  • A.-L. Sova. „Terror” ja „Teraapia” tulevad ühest tüvest. – Teater. Muusika. Kino 1999, 12
  • E. Klemets. Kaks kuud surematust: kuidas me Jaan Toomingaga „Metuusalat” tegime. – Teatrielu 2004
  • A. Lõhmus. Võim ja vari. Tartu, 2002
  • M. Unt. Teatriuuenduse algusest Nõukogude Eestis. – Theatrum mundi. Tartu, 2004
  • K. Kressa. Isiksused on Eestis liigne luksus. – Maaleht, 29. jaanuar 2004
  • A. Norak. Tagasi Metuusala juurde. – Sirp, 28. mai 2004
  • A. Merilai. Boreaalne boleero. – Sirp, 25. november 2005
  • A. Laasik. Isikupära- ja kompromissiaida peremehe kuus aastakümmet. –  Eesti Päevaleht, 28. märts 2006
  • M. Visnap. Tõmbab ja tõukab, ahvatleb ja painab. – Eesti Päevaleht, 18. juuli 2006
  • R. Oruaas. Teekond tundmatute juurde. – Teater. Muusika. Kino 2006, 11
  • Jaan Tooming. Intervjueerinud K. Orro. – Lavakooliraamat 1. Tallinn, 2007
  • M. Peters. Arvustuse eufemism Šoti näidendi teemadel. – Sirp, 28. november 2008
  • A. Pilv. Pudemeid Toominga „Macbethist”. – Teater. Muusika. Kino 2009, 4
  • Jaan Tooming: olen selle ära teeninud. Intervjueerinud H. Sibrits. – Postimees, 10. veebruar 2012
  • Ü. Tonts. Inimene, kelle mõtlemine on viskunud lõpmatusse. – Sirp, 23. veebruar 2012
  • J. Rooste. Teatrit pole kunagi liialt. – Maaleht, 4. aprill 2013
  • M. Mikomägi. Jaan Toomingu ja Evald Aaviku kalliskivi Tartu Kirjanduse Majas. – Postimees, 12. aprill 2013
  • A. Sildnik. Kaks olmeapokalüptilist nägemust. – Sirp, 10. mai 2013
  • M. Mutt. Ülem- ja alamilmast: „Põrgupõhja uue Vanapagana” juubeli puhul. – Õhtumaa Eesti I.Tallinn, 2014
  • Ü. Tonts. Jaan Tooming. – Eesti sõnateater 1965–1985. I köide. Tallinn, 2015
  • T. Saluvere. Mitte ainult Leninist: saateks ministri käskkirjale. – Tuna 2015, 2
  • Я. Аллик. Театральная вера Тооминга. – Театр 1976, 9
  • Р. Кречетова. Преодоление данного. – Театр 1978, 7
  • Е. Левикова. Повторение пройденного. – Театр 1983, 2

Välislinke

Lukaa – Kalju Komissarov, Satin – Jaan Tooming. Gorki „Põhjas”. (lavakunstikooli III lennu diplomilavastus, 1968)

Consuela – Mare Puusepp, Sina, kes sa… – Jaan Tooming. Andrejevi „Sina, kes sa saad kõrvakiile”. (Vanemuine, 1971)

Kuningas – Jaan Tooming. Švartsi „Tavaline ime”. (Vanemuine, 1976)

Drewnowski – Ao Peep, Pieniazek – Ants Ander.Andrzejewski, J. Toominga ja Heinsalu „Polonees 1945”. Lavastaja Jaan Tooming. (Vanemuine, 1976)

Miili – Raine Loo, Mogri Märt – Lembit Eelmäe, Peeter Pärn – Raivo Adlas. Kitzbergi „Kauka jumal”. Lavasstaja Jaan Tooming. (Vanemuine, 1977)

Bulõtšov – Jaan Tooming, Ksenia – Milvi Koidu. Gorki „Jegor Bulõtšov ja teised”. (Vanemuine, 1982)

Indrek – Evald Hermaküla, Karin – Raine Loo. Tammsaare ja O. Toominga „Tõde ja õigus”. Lavastaja Jaan Tooming. (Vanemuine, 1978)

Antti – Priit Pedajas, Kihnu Jõnn – Lembit Eelmäe. Smuuli „Kihnu Jõnn”. Lavastaja Jaan Tooming. (Ugala, 1980)

Helene Schweitzer – Liis Bender, Albert Schweitzer – Jaan Tooming. Toominga „Musta mandri kasupoeg”. Lavastaja Jaan Tooming. (Vanemuine, 1981)

ETBL, 2000 (T. Jürimäe); täiendatud 2017 (T. Truuvert); täiendatud 2019