Püssi

Püssi üldandmed
Elanike arv (2011)  1083
Pindala 2,1 km2
Linna õigused  1993
Omavalitsus Lüganuse vald

Püssi, vallasisene linn Ida-Virumaal Lüganuse vallas Kiviõlist idas Purtse jõe ida- ja Kohtla (Roodu) jõe läänekaldal Tallinna–Narva raudtee ääres.

Püssi linnas on raudteejaam ja postkontor.

Püssi

Rahvastik

Püssi elanike arv
1934 527
1959 839
1970 820
1979 1869
1989 2532
2000 1872
2003 1855
2006 1837
2008 1814
2010 1802
2011 1083

2000 oli 49% elanikkonnast eestlased.

Püssi elanike vanuseline jaotus
Aasta Elanike arv  Vanuserühm (aastad)
    0—14 15—64 üle 64
    arv % arv % arv %
1989 2532 750 30 1604 63 178 7
2000 1872 376 20 1286 69 210 11
2010 1802 237 13 1338 74 227 13

Ettevõtlus ja transport

Püssi töötajate jaotus tegevusalati
  1989 2000
Põllu-, jahi- ja metsamajandus 176 7
Mäetööstus 52 31
Töötlev tööstus 1024 442
Energia- ja veevarustus 8 15
Ehitus 4 10
Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont 28 71
Hotellid ja restoranid 28 10
Veondus, laondus ja side 56 31
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 28 9
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 28 48
Haridus 88 51
Tervishoid ja sotsiaalhooldus 40 18
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 28 18
Töötajaid kokku 1588 766

Püssi tähtsaim tööstusettevõte on AS Repo Vabrikud (AS Sorbes Estonia; puitlaastplaatide tootmine, aastast 1974), mille tootmisala paikneb raudteest lõunas ja AS Viisnurk. Jõe ääres on endine kardirada ja motopalliväljak.

Kultuur, haridus ja tervishoid

Linnas on kultuurimaja, raamatukogu, lasteaed, noortekeskus, spordiklubi ja päevakeskus. Püssis koole pole, Püssi linna lapsed käivad peamiselt Lüganuse Keskkoolis, Kiviõli I Keskkoolis või Kiviõli Vene Gümnaasiumis. Linna teenindab perearst, kelle teeninduspiirkonda kuulub ka Lüganuse vald. Linnas töötab hambaarst ja apteek. Linnas on EVL Püssi Kogudus.

Linnaehitus

Püssi võib tinglikult jagada kaheks. Vanem osa paikneb raudtee ääres ja endise Püssi elektrijaama ümbruses. Seal on valdav madalhoonestus, suhteliselt hästi on säilinud 1950. aastatel ehitatud tüüphooneid (kultuurimaja, saun, söökla ja korterelamud). Linna Lüganuse-poolsed alad hoonestati peamiselt 1980. aastatel omapäraste pikkade (pikkus umbes 300 m) kolmekorruseliste korterelamutega. Linna ilmestavad ka endine Püssi elektrijaam (korstna kõrgus 72 m) ja Purtse jõe vasakul kaldal asuv tuhamägi.

Ajalugu

Püssi nime on esimest korda mainitud 1472 (Püssz), mõisa on nimetatud ka Uue-Purtseks (Neu-Isenhof). Asula hakkas raudteejaama juurde tekkima 1920. aastail. Peategevusala oli algul puidu vedu ja töötlemine, 1930. aastate lõpus ehitati Püssi elektrijaam (töötas 1937–73), Püssist kagus on Aidu põlevkivikarjäär (alustas „Oktoobri” karjäärina tööd 1974). Aleviks sai Püssi 1954 ja linnaks 1993. 27. X 2013 ühines Püssi linn Maidla ja Lüganuse vallaga, tekkis uus haldusüksus Lüganuse vald.

Püssi mõis 1912

Püssi soojuselektrijaam

Välislink

EE 12, 2003; muudetud 2013