Ida-Viru maakond
Ida-Virumaa üldandmed | |
Moodustamise aeg | 1. I 1990 |
Pindala | 3364 km2 |
Elanike arv | 168 656 (2010) |
Keskus | Jõhvi |
Rahvastiku tihedus | 50,1 inimest 1 km2-l |
Linnarahvastiku osatähtsus | 88,8 % |
Haldusüksused | 6 linna, 16 valda (sh 1 alevvald) |
Asulad | 7 linna (sh 1 vallasisene linn), 1 alev, 14 alevikku, 208 küla |
*Kuni 26. III 1990 Kohtla-Järve maakond |
Ida-Viru maakond, Ida-Virumaa, 1. järgu haldusüksus Eestis.
Maakond asub Kirde-Eestis, paikneb Soome lahe ja Peipsi järve vahelisel alal. Hõlmab ajaloolise Virumaa idaosa, eraldus 1949 Jõhvimaana, 1950 moodustati seal Jõhvi ja Kiviõli rajoon, mis 1960 arvati Kohtla-Järve linnapiirkonda, 1964 moodustati selle maalisest osast Kohtla-Järve rajoon, mis muudeti 1. I 1990 haldusreformiga samanimeliseks maakonnaks ja nimetati 26. III 1990 Ida-Virumaaks. Aastast 1994 kuuluvad Ida-Virumaasse ka seni keskvalitsuse alluvuses olnud Kohtla-Järve, Narva ja Sillamäe linn.
Piirneb läänes Lääne-Virumaaga, lõunas Jõgevamaaga ja idas Venemaa Leningradi oblastiga.
Haldusjaotus, asustus ja rahvastik
Ida-Virumaa suurimad asulad (elanike arv 2000, linnadel ja alevil 2010) | |
Narva linn | 65 881 |
Kohtla-Järve linn | 44 492 |
Sillamäe linn | 16 183 |
Jõhvi linn | 11 088 |
Kiviõli linn | 6 606 |
Narva-Jõesuu linn | 2 602 |
Aseri alevik | 1 896 |
Püssi linn | 1 802 |
Kohtla-Nõmme alev | 1 032 |
Voka alevik | 1 083 |
Iisaku alevik | 949 |
Avinurme alevik | 807 |
Toila alevik | 777 |
Järve küla | 706 |
Sonda alevik | 615 |
Mäetaguse alevik | 561 |
Olgina alevik | 522 |
Jõhvi küla | 517 |
Lüganuse alevik | 470 |
Lohusuu alevik | 408 |
Tammiku alevik | 389 |
Kuremäe küla | 382 |
Sinimäe alevik | 365 |
Purtse küla | 309 |
Tudulinna alevik | 306 |
Koosneb Kiviõli, Kohtla-Järve, Püssi, Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe linnast, Kohtla-Nõmme alevvallast ning Alajõe, Aseri, Avinurme, Iisaku, Illuka, Jõhvi, Kohtla, Lohusuu, Lüganuse, Maidla, Mäetaguse, Sonda, Toila, Tudulinna ja Vaivara vallast. Jõhvi (maakonnalinn) on Jõhvi valla sisene linn.
Ida-Virumaa haldusjaotus | ||||||||
Haldusüksus | Halduskeskus | Pindala (km2) | Alalisi elanikke | Külasid ja alevikke | Keskuse kaugus Jõhvist (km) | Praeguse seisundi saamise aeg | ||
2003 | 2012 | 2003 | 2010 | 2012 | ||||
Jõhvi linn | — | 7,62 | 11 743 | 11 088 | — | — | vt Jõhvi vald | |
Kiviõli linn | — | 11,75 | 7 146 | 6 606 | — | 31 | 1946 | |
Kohtla-Järve linn | — | 41,77 | 46 765 | 44 492 | — | 10 | 1946 | |
Narva linn | — | 84,54 | 67 752 | 65 881 | — | 48 | 1345 | |
Narva-Jõesuu linn | — | 11,03 | 2 875 | 2 602 | — | 45 | 1990 | |
Püssi linn | — | 2,1 | 1 855 | 1 802 | — | 27 | 1993 | |
Sillamäe linn | — | 10,54 | 16 901 | 16 183 | — | 22 | 1957 | |
Alajõe vald | Alajõe küla | 109,61 | 379 | 309 | 7 | 44 | 26. III 1992 | |
Aseri vald | Aseri alevik | 67,14 | 2 278 | 2 119 | 9 | 39 | 9. IV 1992 | |
Avinurme vald | Avinurme alevik | 193,62 | 1 567 | 1 487 | 17 | 63 | 13. II 1992 | |
Iisaku vald | Iisaku alevik | 257,62 | 1 477 | 1 380 | 18 | 32 | 26. IX 1991 | |
Illuka vald | Illuka küla | 543,82 | 1 065 | 958 | 19 | 20 | 13. II 1992 | |
Jõhvi vald | Jõhvi linn | 116,45 | 124,06 | 1 745 | 12 788 | 12 | — | 16. VI 20051 |
Kohtla vald | Järve küla | 101,56 | 1 497 | 1 497 | 17 | 9 | 17. VI 1992 | |
Kohtla-Nõmme alevvald | Kohtla-Nõmme alev | 4,64 | 1 115 | 1 032 | — | 17 | 25. VIII 1993 | |
Lohusuu vald | Lohusuu alevik | 103,28 | 840 | 785 | 10 | 58 | 2. VII 1992 | |
Lüganuse vald | Lüganuse alevik | 104,57 | 1 211 | 1 047 | 13 | 28 | 11. VII 1991 | |
Maidla vald | Savala küla | 332,3 | 776 | 755 | 27 | 33 | 9. IV 1992 | |
Mäetaguse vald | Mäetaguse alevik | 285,04 | 1 562 | 1 519 | 21 | 20 | 9. IV 1992 | |
Sonda vald | Sonda alevik | 148,08 | 1 068 | 966 | 11 | 40 | 24. I 1991 | |
Toila vald | Toila alevik | 159,66 | 2 328 | 2 292 | 11 | 12 | 22. IV 1993 | |
Tudulinna vald | Tudulinna alevik | 269,38 | 651 | 605 | 10 | 47 | 19. XII 1992 | |
Vaivara vald | Sinimäe alevik | 397,97 | 1 585 | 1 551 | 20 | 30 | 9. IV 1992 | |
1Jõhvi vallaga liitus vallasisese linnana Jõhvi linn |
Loodus
Suurem osa Ida-Virumaast paikneb Viru lavamaal ja Alutaguse madalikul. Soome lahe rannikut ääristab kogu maakonna ulatuses Põhja-Eesti paekallas, mille suurim kõrgus on 56 m (Ontikal). Paekalda ja Soome lahe vahel paikneb kitsa ribana (laius Saka–Ontika–Toila joonel paarkümmend meetrit, Narva jõe alamjooksul kuni 6 km) Soome lahe rannikumadalik. Selle lõunaserva liigestavad peamiselt jõgede suudmealal lavamaasse lõikunud klindilahed (Aseri, Ontika, Toila, Voka, Päite, Perjatsi ja Udria juures) ja jõeorud. Leidub ka liivaranda (Merikülas, Narva-Jõesuus). Lavamaale on iseloomulikud leostunud ja leetjate muldadega põllustatud moreenitasandikud, olulised kõrgendikud on valdavalt rendsiinadega (rähkmuldadega) Jõhvi kõrgustik, Sinimäed ja Purtse Hiiemägi.
Ida-Virumaa suurimad järved (km2) | |
Narva veehoidla (Eesti osa) | 54 |
Konsu | 1,36 |
Uljaste | 0,36 |
Kurtna Suurjärv | 0,34 |
Ratva | 0,29 |
Imatu | 0,28 |
Tudu | 0,26 |
Puhatu Suurjärv | 0,21 |
Jaala | 0,2 |
Suur-Kirjakjärv | 0,18 |
Räätsma | 0,17 |
Ida-Virumaa suurimad sood (km2) | |
Puhatu soostik | 570,8 |
Muraka soostik | 127,9 |
Sirtsi soo | 46,8 |
Kõrgesoo raba | 36,8 |
Peeri (ka Kalina) soo | 28,2 |
Voorepere soo | 23,6 |
Kuresoo | 22 |
Lõpe soo | 21,6 |
Silmapaistvad tehispinnavormid on aherainemäed ja suured tuhaväljad. Esimesi on rohkesti Kohtla-Järve, Sompa, Kukruse, Jõhvi ja Ahtme ümbruses. Kiviõli lähedal asuvad kaks terrikoonikut (kõrgus 115 ja 101 m) on Eesti suurima suhtelise kõrgusega pinnavormid. Maakonna ida- ja lõunaosa on madal ja tasane, sealsetel leet-glei- ja gleimuldadel laiuvad metsad ja sood, seda liigestavad Sildoja–Mäetaguse ja Iisaku–Illuka oosistik (Tärivere mägi 94 m), Kuremägi (92 m) ning Tudulinna ja Avinurme ümbruse moreenikuhjatised. Rohkem kui pool Alutagusest on soo, ala põhjaosas leidub laiaulatuslikke põlevkivi- ja kruusakarjääre ning freesturbavälju. Peipsi rannikut ääristab Lohusuust Vasknarvani ulatuv leedeliivmuldadega luitestik. Ida-Virumaal leidub rikkalikult põlevkivi, liiva ja turvast, on ka fosforiiti, sinisavi ja lubjakivi. Maakonnal on rohkesti veepiiri: põhjaosas Soome lahe randa umbes 70 km, lõunas Peipsi randa üle 50 km ja idas Narva jõe (osaliselt ka Narva veehoidla) kaldajoont umbes 48 km. Vooluveekogusid on 165, neist 15 suubub Peipsisse, 15 Soome lahte ja 11 Narva jõkke. Pikimad on Rannapungerja, Purtse, Avi- ja Tagajõgi, suurima jõgikonnaga Purtse, Rannapungerja, Must-, Avi- ja Tagajõgi. Järvi on 70 (kokku 5,9 km2), maastikuliselt on silmapaistvaim termokarstilise tekkega Kurtna järvestik. Ida-Virumaa on Eesti metsarikkaimaid piirkondi, eriti metsarohked on Alajõe, Tudulinna, Sonda, Illuka, Iisaku ja Lohusuu vald (metsasus 81,5–93,1%). Kõige enam kasvab soo- ja palumetsa, ülekaalus on männienamusega puistud. 21% maakonna metsadest kuulub hoiumetsade hulka. Ürgseim on Narva jõe ääres Puhatu looduskaitsealal kasvav Poruni ürgmets (pärn, vaher, saar, tamm, kuusk ja mänd). Maakonnas on 8 looduskaitseala, 16 maastikukaitseala ja 3 vanade eeskirjadega kaitseala ning 13 hoiuala: Arupealse, Atsalama, Avijõe (osaliselt), Kalvi (osaliselt), Loode-Peipsi (osaliselt), Narva jõe alamjooksu, Narva jõe ülemjooksu, Pada jõe (osaliselt), Pühajõe, Raju, Sahmeni, Tagajõe ja Uljaste järvede hoiuala. Kaitse all on 25 parki, alleed ja puistut ning 37 looduse üksikobjekti.
Majandus
Ida-Virumaa majandusele on omane tegevusvaldkondade mitmekesisus, suurte tootmiskeskuste rohkus (Narva, Kohtla-Järve, Kiviõli, Jõhvi, Sillamäe), põlevkivi kaevandamine ning põlevkivi töötlevate ja tarbivate ettevõtete olemasolu (energeetika, põlevkivikeemia). Suurte tootmiskeskuste tõttu on Ida-Virumaa ülekaalukalt Eesti tähtsaim tööstuspiirkond.
Statistilisse profiili kuuluvad Ida-Virumaa ettevõtted (EMTAK 2008) tegevusala järgi | ||
2003 | 2009 | |
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük | 484 | 451 |
Mäetööstus | 5 | 5 |
Töötlev tööstus | 398 | 500 |
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine | 12 | 17 |
Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus | 23 | 24 |
Ehitus | 261 | 537 |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont | 1041 | 1151 |
Veondus ja laondus | 384 | 597 |
Majutus ja toitlustus | 126 | 142 |
Info ja side | 49 | 75 |
Finants- ja kindlustustegevus | 20 | 29 |
Kinnisvaraalane tegevus | 106 | 197 |
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus | 157 | 290 |
Haldus- ja abitegevused | 78 | 162 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus | 0 | 1 |
Haridus | 26 | 62 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne | 100 | 121 |
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg | 16 | 32 |
Muud teenindavad tegevused | 86 | 195 |
Kodumajapidamised tööandjana; kodumajapidamiste oma tarbeks kaupade tootmine | 0 | 1 |
Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus | 0 | 0 |
Tegevusalad kokku | 3372 | 4589 |
Ettevõtlus. Lisaks suurtele ettevõtetele on Ida-Virumaal ka võrdlemisi palju äriregistrisse kantud ettevõtteid (2003. aastal 4982, maakondade seas 3. koht, ja 2009. aastal 7934, 4. koht). Õigusliku vormi järgi oli nii 2003. aastal (51% maakonna äriettevõtetest) kui ka 2009. aastal (59%) kõige rohkem osaühinguid, füüsilisest isikust ettevõtjaid oli vastavalt 37% ja 35% ning aktsiaseltse 6% ja 3%. Ida-Virumaal on palju ka suurettevõtteid. Tähtsaim Ida-Virumaal tegutsev ettevõte on Eesti Energia AS. Eesti Energia Kaevandused AS (endine AS Eesti Põlevkivi; 2009. aastal Äripäeva edetabelis Ida-Virumaa edukaim ettevõte, käive 2,5 miljardit ja kasum 244 miljonit krooni, töötajaid ligi 3000) kaevandab põlevkivi Estonia ja Viru kaevanduses ning Aidu ja Narva karjääris. Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS toodab elektrit ja soojust Balti ja Eesti elektrijaamas. Eesti Energia Õlitööstus AS toodab Vaivara vallas Auvere külas asuvas tehases põlevkivist vedelkütuseid (kasutab maailmas ainulaadset Enefit-140 tehnoloogiat; 2009. aastal alustati keskkonnasõbralikumat Enefit-280 tehnoloogiat kasutava õlitehase ehitust) ja uttegaasi (kasutatakse Narva elektrijaamades elektri tootmiseks). Eesti Energia Õlitööstus AS oli 2009. aastal Eesti edukaim keemiatööstusettevõte: käibelt (841 miljonit krooni) jäi ta maha ainult Viru Keemia Gruppi kuuluvast VKG Oil AS-ist (1,25 miljardit), kuid kasumilt (250 miljonit krooni) ületas kõiki teisi. Kohtla-Järvel asuv VKG Oil AS toodab aastas üle 250 000 t põlevkiviõli. 2009. aastal lasti käiku uus tooraine kokkuhoidu ja keskkonna säästu võimaldav Petroteri (kasutab Petroter-tehnoloogiat) tehas. Ettevõttes töötab 570 inimest. VKG Kaevandused OÜ-le kuulub Ojamaa põlevkivikaevandus, mis peaks hakkama tööle ja saavutama täisvõimsuse (2,5 miljonit t põlevkivi aastas) 2012. aastal. Suured keemiatööstusettevõtted on veel Sillamäel asuv Silmet Gruppi kuuluv haruldasi muldmetalle (peamiselt tantaali ja nioobiumi) tootev AS Silmet (2009. aasta käive 382 miljonit krooni) ja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ (290 miljonit krooni). Metalli töötlemisega tegelevad suured ettevõtted on Narvas asuv Cargotec Estonia AS (käive 216 miljonit krooni) ja Kohtla-Järvel asuv OÜ Viru RMT (178 miljonit krooni). AS Repo Vabrikud oli 2009. aastal käibelt (323 miljonit krooni) Eesti puidutööstusettevõtete hulgas kolmandal kohal. Mitmed tuntud Ida-Virumaa suurettevõtted on kas raskustes (2008. aasta Äripäeva edetabelis Ida-Virumaa edukaim ettevõte, väetisetootja AS Nitrofert, peatas 2010. aasta veebruaris väetiste madalate hindade tõttu tootmise) või pankrotis (näiteks Kreenholmi Valduse AS alates 2010. aasta detsembrist).
Põllumajandus. Ida-Virumaa põllumajandust mõjutavad oluliselt suur metsa (üle 50%), soo ja kaevandusaluse maa osatähtsus. Teravilja koristuspind (8778 haektarit) on kogu Eesti omaga võrreldes tühine (3%). Ka kõigi teraviljakultuuride saagikus on Eesti keskmisest väiksem. Teistsugune pole olukord ka loomakasvatuses, kus lüpsilehmade arv (2200) moodustab riigi koguarvust 2,3% ja sigade arv (2900) ainult 0,8%, piimatoodang Eesti kogutoodangust 1,9% ja munatoodang 0,4% (2009). Põllumajandusloenduse (2010) andmeil on avamaaköögivilja külvipind 13 hektarit, mis moodustab kogu riigi köögivilja külvipinnast (2852 ha) 0,5%. Enim kasvatatakse kapsast (6 ha), porgandit (3 ha) ja söögipeeti (2 ha). Tähtsaimad aiandusmajandid (lille- ning istikukasvatus jms) on Revino Aiand OÜ (Jõhvis) ja Tiiu-Malle Purge talu (Vokal).
Metsandus ja jahindus. Ida-Virumaal oli 31. XII 2002 maakatastrisse kantud kokku 159 402 ha metsamaad, mis moodustas Eesti metsamaast 9,8%. Suurem osa (119 694 ha) sellest oli riigimaa. 2002 langetati metsa kokku 641 830 m3, sellest 392 802 m3 (61%) moodustas lageraie ja 203 292 m3 hooldusraie (31,7%). Metsa istutati 1594,7 hektarile. Praegusel ajal haldavad Ida-Virumaa riigimetsamaad Riigimetsa Majandamise Keskuse Ida-Virumaa metskond (keskus Jõhvi vallas Kose külas) oma Sonda, Kohtla, Jõhvi, Vaivara ja Narva metsandikuga ning Alutaguse metskond (keskus Iisakul) oma Avinurme, Iisaku, Mäetaguse, Pagari ja Permisküla metsandikuga. Ida-Virumaa metskonna üldpindala on 58 170 ha ja metsamaa moodustab sellest 80%. Rangelt kaitstavaid metsi on 8% ja majandamispiirangutega metsi 14%. Suuremad metsakaitsealad paiknevad Sirtsi looduskaitsealal ja Kurtna maastikukaitsealal. Ida-Virumaa metskonnas domineerivad metsakuivendusega tekkinud kõdusoo tüübirühma metsad. Palju on ka sooviku ja palumetsade tüübirühma metsi. Ammendatud põlevkivikarjääride alad on enamasti metsastatud. Puuliikidest domineerib Ida-Virumaa metskonna metsades mänd, teisel kohal on kask ja kolmandal kuusk. Ida-Virumaa metskonnas uuendati 2009. aastal metsa kokku 424 hektaril, sellest jäi istutuse alla 360 ha ja külvi alla 84 ha. Kõige enam istutati kuuske – 158 ha. Alutaguse metskonna üldpindala on 86 045 ha ja metsamaa moodustab sellest 63%. Enamlevinud on palumetsade, soovikumetsade ja rabastuvate tüübirühmade metsad. Puuliikidest domineerib mänd, teisel kohal on kask ja kolmandal kuusk. Metskonna maadest jääb 22% rangelt kaitstavate metsade alla, majandamispiirangutega metsade osakaal on 13%. Alutaguse metskonnas uuendati 2009. aastal metsa kokku 268 hektaril, sellest jäi istutuse alla 265 ha ja külvi alla 3 ha. Kõige enam istutati kuuske – 134 ha. Kogu Ida-Virumaal raiuti 2009. aastal riigimetsa 3916 hektaril, raiemahuga 365 834 m3. Erametsmaa näitajad olid vastavalt 4136 ha ja 284 939 m3. 2009. aastal kütiti Ida-Virumaal 68 halljänest (2002. aastal 77 halljänest), 2 hunti (2002. aastal 1 hunt), 8 (vastavalt 7) ilvest, 389 (123) kobrast, 429 (166) kährikut, 150 (73) metskitse, 47 (82) metsnugist, 262 (60) metssiga, 8 (18) minki, 4 (1) mäkra, 9 (3) pruunkaru, 179 (97) põtra, 300 (155) rebast, 6 (11) tuhkrut, 21 (89) valgejänest ja 497 (660) parti. Ida-Virumaal elab Eesti kohta kõige rohkem esimese kaitsekategooria liiki lendoravat, teada on 62 elupaika.
Ida-Virumaa ettevõtted õigusliku vormi järgi | ||
2003 | 2009 | |
Füüsilisest isikust ettevõtja | 1856 | 2754 |
Täisühing | 52 | 80 |
Usaldusühing | 38 | 99 |
Osaühing | 2565 | 4670 |
Aktsiaselts | 321 | 241 |
Tulundusühistu | 146 | 84 |
Välismaa äriühingu filiaal | 4 | 6 |
Kalandus. Kala püütakse Soome lahest, Soome lahte suubuvaist jõgedest (eriti jõesilmu), Peipsi järvest ja Narva veehoidlast. Traalipüügi (peamiselt räim ja kilu) põhisadam on Toilas (lossitud kogusaak 766,8 t). Rannapüügil saadi 2010. aastal 973,7 t räime, 0,9 t koha ja 63,2 t ahvenat.
Veondus. Riigimaanteid on (31. XII 2009 seisuga) Ida-Virumaal 909 km (põhimaanteid 151, tugimaanteid 149 ja kõrvalmaanteid 608 km). Põhimaanteedest suure osa moodustab maakonda läbiv Tallinna–Narva maantee. Oluline on linnatänavate kogupikkus (31. XII 2008 seisuga 402 km, Eestis üldse 3135 km), mis eeskätt mitme suure linna tõttu ületab teiste maakondade oma märgatavalt ja jääb maha vaid Harju ja Tartu maakonnast. Eesti koormatuim (eriti kaubaveoga) on maakonda läbiva Tallinna–Peterburi raudtee lõik. Põhiosa veostest moodustavad Muuga sadama kaudu teisaldatavad kaubad. Suurte tööstuskeskuste tõttu on maakonna veoauto- ja bussiliiklus mahukas. Seepärast jääb Ida-Virumaa autobusside arvult (31. XII 2009 seisuga 615) maha ainult Harjumaast ning veoautode arvu poolest (5713) on Eesti maakondade hulgas neljandal kohal. Seevastu vee- ja õhutransport on vähetähtsad.
Turism. Ida-Virumaal on registreeritud 87 majutusteenust pakkuvat ettevõtet. Hotelle on 17. Neist mitmed pakuvad populaarset spaa-teenust (Narva-Jõesuus sanatoorium ja Meresuu hotell, spaad on ka Toilas ja Sakal).
Haridus, kultuur ja tervishoid
Haridus. Ida-Virumaal oli 2009. a. 44 üldhariduskooli (30 gümnaasiumi ja keskkooli ning 14 põhikooli). Vene õppekeelega koole oli 20, eesti ja vene õppekeelega koole 10. 2009/10. õa oli üldhariduskoolides õpilasi kokku 14 632.Tegutseb 2 õhtukeskkooli – Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium ja Narva Täiskasvanute Kool. Koolieelseid lasteasutusi on 61. Maakonnas on 4 kutseõppeasutust (Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Narva Kutseõppekeskus, Sillamäe Kutsekool, Juuksurite Erakool Maridel). Tegutseb 14 muusika- ja kunstikooli ning 6 laste loomekeskust, suvel töötab 3 lastelaagrit. Tegutsevad Tartu Ülikooli Narva Kolledž ja Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž (Kohtla-Järvel), Tallinna Tervishoiukõrgkooli Kohtla-Järve struktuuriüksus, Sillamäe Majanduse ja Juhtimise Instituut (filiaalid Narvas ja Kohtla-Järvel) ning Sotsiaal-Humanitaarinstituudi regionaalsed õppekeskused Jõhvis ja Narvas. Jõhvis on Kesk-Eesti Arenduskeskuse (KEA) õppekeskus.
Kultuur. Ida-Virumaal on 27 kultuurimaja, 46 raamatukogu (registreeritud lugejaid 39 400) ning 12 muuseumi, riiklik muuseum on Iisaku Muuseum. Rikkalik kunstikogu on Narva Kunstigaleriil ja Kohtla-Järve kunstigaleriil Valge Saal.
Kultuurimälestised. Ida-Virumaal on riikliku kaitse all 1476 kultuurimälestist – 38 ajaloomälestist (sh Lüganuse kirikuaed, II maailmasõja Sinimägede lahingu koht, Põhjasõjas 1704. aastal langenud Vene sõjaväelaste mälestussammas), 252 arheoloogiamälestist (sh Lüganuse vallas linnused Tarakallas, Taramägi ja Alulinn ning Narva Joaorus kindlustatud asula ja kiviaja asulakoht), 233 ehitismälestist (sh Narva Hermanni linnus, Narva linnakindlustused, Narva raekoda, Kalvi, Illuka, Järve, Maidla ja Mäetaguse mõis, Purtse kindluselamu, Jõhvi, Lüganuse, Narva õigeusu, Narva Aleksandri ja Lohusuu kirik) ning 953 kunstimälestist (asuvad peamiselt õigeusu kirikutes).
Sport. Spordiehitisi on umbes 280, sh 57 spordisaali, 34 staadionit, 10 ujulat, 6 lasketiiru ja Toila minigolfiväljak. Ida-Virumaad läbivad Kotka (6 km), Kurtna (3 erineva pikkuse ja raskusastmega matkarada, kokku 19 km), Saka–Ontika (5,5–6 km), Selisoo (4–5 km), Vaivara (20–24 km) ja Toila–Martsa (6,5 km) matkarada. Maakonnas on asutatud 163 spordiklubi, kus harrastatakse umbes 70 spordiala.
Tervishoid. Tegutseb 98 perearsti ja 54 apteeki. Hambaraviteenust osutatakse 38 hambaravikabinetis. Maakonnas on 10 haiglat, mille koosseisu kuulub 12 kiirabibrigaadi. Raviasutustes töötab 431 arsti, 90 hambaarsti ja 1095 õendusala töötajat. Riiklik hooldekodu on Sillamäel, omavalitsuste hooldekodusid on 5 ning erahooldekodusid 5. Töötavad eakate inimeste päevakeskused (näiteks Sillamäel, Kiviõlis, Kohtla-Järvel jmt). Laste hoolekandeasutusi on 8, neist 2 riiklikud (Narva ja Narva-Jõesuu lastekodu), 3 munitsipaalasutused (Sillamäe, Kohtla-Järve ja Kohtla-Nõmme lastekodu) ning 3 eraõiguslikud (Kiiklas, Tudulinnas ja Ahtmes).
Ajalugu
Ala eraldus Virumaast 1949 Jõhvimaana, 1950 moodustati seal Jõhvi ja Kiviõli rajoon, mis 1960 arvati Kohtla-Järve linnapiirkonda, 1964 moodustati selle maalisest osast Kohtla-Järve rajoon, mis muudeti 1. I 1990 haldusreformiga samanimeliseks maakonnaks ja nimetati 26. III 1990 Ida-Virumaaks.
Loe täiendavalt artikleid:
Kirjandus
- Ida-Virumaa rahvakultuurist. Koostanud I. Rüütel. Tallinn, 1992
- Ida-Viru maakond: aastaraamat. Jõhvi, 1995–
- Virumaa: koguteos. Koostanud K. Saaber. Rakvere, 1996
- Eestlased Ida-Virumaal: sotsioloogiliste uurimuste materjalid. Tallinn, 1997
- H. Voore. Pilte Ida-Virumaa minevikust. Voka, 1999, 22000
EE 12, 2003; muudetud 2011