Paldre, Voldemar
Voldemar Paldre (aastani 1935 Posimann; 10. VII 1904 Tallinn – 26. X 1970 Tallinn), laulja (tenor). Isa katelsepp.
Lõpetas 1922 Gustav Adolfi gümnaasiumi ja 1935 Tallinna Tehnikumi, laulmist õppis Eduard Ruiga, Aleksander Arderi ja Arno Niitofi juures. Töötas insenerina, 1945–49 ja 1950–56 oli ühtlasi Estonias ooperisolist. Esines oratooriumilauljana (Juhan Jürme „Nebukadnetsari” nimiosas, 1938) ja vaimulikel kontsertidel solistina.
Osi
- Neeme (E. Kapi Tasuleegid, 1945 ja 1948)
- Cavaradossi (Puccini Tosca, 1945)
- Hermann (Tšaikovski Padaemand, 1946, Vanemuises 1950)
- Canio (Leoncavallo Pajatsid, 1946)
- don José (Bizet’ Carmen, 1947)
- Grigori (Dzeržinski Vaikne Don, 1947)
- Mäger (E. Kapi Vabaduse laulik, 1950)
- Vale‑Dmitri (Mussorgski Boriss Godunov, 1952)
Kirjandus
- K. Kask. „Tasuleegid” uues koosseisus. – Õhtuleht, 26. oktoober 1945
- K. Kask. „Padaemand”. – Noorte Hääl, 5. juuli 1946
- L. Normet. „Boris Godunov”. – Õhtuleht, 22. november 1952
Arhiivimaterjale
- Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T401
ETBL, 2000 (M. Saarepera); täiendatud 2017