Mihkel Pung (19. X 1876 Vana-Põltsamaa vald – 11. XI 1941 Sosva), jurist ja poliitik. Lõpetas 1902 Tartu ülikooli õigusteaduskonna, õppis 1900–01 sama eriala ka Peterburi ülikoolis. Töötas 1903–05 Tallinnas ajalehe Teataja toimetuses, sai 1904 Tallinna linnasekretäriks. Pidi 1905 revolutsioonilises liikumises osalemise pärast minema välismaale. Tegutses 1906–11 advokaadina Peterburis (1909–11 toimetas seal ajakirja Seadus ja Kohus), 1911–18 Tallinnas. Iseseisvuse algusaastail oli Eesti rahandusesindaja Helsingis (korraldas seal esimeste Eesti paberrahade trükkimist), 1919 Eesti Panga (esimene) president, pidas 1920–24 Tallinnas pangakontorit, aastast 1924 töötas jälle advokaadina. Aastast 1926 oli Kaubandus-Tööstuskoja juriskonsult, 1931 majandus- ja 1932 välisminister ning 1935–38 Riigi Majandusnõukogu liige; kuulus 1937. aasta põhiseaduse koostajate hulka. IV ja V Riigikogu ja Rahvuskogu liige (viimases ühtlasi II koja esimees), Riiginõukogu liige ja esimees. Arreteeriti 1941, suri vangilaagris.

EE 14, 2000