Pääsküla raba põlenud ala

põlendik, metsatulekahju (põlengu) tagajärjel tek­kinud ala, kus põleng (tuli) on mõjutanud elustikku; arvatakse metsata metsamaa hulka. Põlendikud tekivad nii pinna-, maasisese kui ka ladvatulekahju tagajärjel. Eristatakse hukkunud, kuid seisvate puudega põlendikku, lagepõlendikku ja lamapuiduga põlendikku. Mõnel põlendikul on osa elustikust säilinud. Põlendikul on sagedased putukkahjurite rüüsted. Värsked põlendikud on liigivaesed. Põlengujärgselt toimub liikide vahetus, selles osale­vad mitmed spetsiifilised liigid ja hakkavad kasvama pioneertaimed. Põlendikult kõrvaldatakse hukkunud ja kahjustatud puud ning harilikult põlendik kultiveeritakse. Liivamaadel asuvate põlendike metsastamist raskendavad pinnase kuivus, toitainete vähesus, väga kõikuv temperatuur jms. Taastaimestumisel kasvavad põlendikule esimestena peamiselt kanarbik, leesikas ja põdrakanep.

Mõningais maailma piirkondades, peamiselt kuivaladel, on põleng osa koosluste elust (nt saab osa seemneid areneda alles siis, kui nende ümbert on tugev kest ära põlenud).

EE 7, 1994; VE, 2006; EME 2, 2009 (K. Jõgiste)