Hispaania vabariiklaste mundrit kandvad Rahva Omakaitse mehed Tallinnas Toompea lossi hoovil. Kommu­nistide nn töölisklassi relvastatud võitlusüksusi nimetati rahvasuus „Röövlid Omavahel".

Rahva Omakaitse, lüh RO, ametlikult Eesti töörahva vabatahtlik relvastatud organisatsioon 1940. aasta Nõukogude okupatsiooni ajal; tekkis tööliskaitsesalkadest, kaitses alates 21. juunist okupatsioonivõimude poolt üle võetud valitsusasutusi, suuri käitisi, panku jm. tähtsaid objekte. Rahva Omakaitse moodustamise dekreet avaldati 5. juulil. Augusti lõpul oli Rahva Omakaitsel (koosnes peastaabist ning Läänemaa, Narva, Saaremaa, Tallinn-Harju, Tartu-Valga, Viljandi-Pärnu, Viru-Järva ja Võru-Petseri ringkonnast, üldjuht Hispaania kodusõja veteran ja hilisem Eesti NSV siseministeeriumi töötaja Karl Hansson) ligi 6349 liiget. Rahva Omakaitse saadeti laiali seoses miilitsa loomisega septembris 1940, enamik isikkoosseisust astus miilitsasse.

ENE 6, 1974; muudetud 2014