rahvaloendus, riigi või mingi kindlapiirilise maa-ala elanike arvu, rahvastiku koostise, paiknemise, majandusliku ja sotsiaalse jaotumuse jms teadasaamiseks korraldatav andmete kavakindel kogumine, analüüsimine, üldistamine ja avalikustamine. Nüüdisaegsete rahvaloenduste alguseks on peetud esimest USA (1790), Rootsi ja Soome (1800), Inglismaa, Taani, Norra ja Prantsusmaa rahvaloendust (1801). Eestis hakati rahvaloendusi korraldama 17. sajandi lõpus, eelkõige maksukogumise eesmärgil. Esimene tänapäevane rahvaloendus toimus Eestis 1881.

Rahvaloendus Eestis

Rahvaloendus on Eestis toimunud 1881, 1897, 1922, 1934, 1941, 1959, 1970, 1979, 1989 ja 2011. 1985 tehti Eestis valikloendus. 1922., 1934., 2000. ja 2011. aasta rahvaloenduse valmistasid ette ja korraldasid Eesti spetsialistid. 1959–89 toimunud rahvaloenduste tulemused on avaldatud eesti keeles viies kogumikus. 2000. aasta rahva- ja eluruumide loendus tehti 31. märtsi seisu, 2011. aasta rahvaloendus 31. detsembri seisu põhjal. 2000. aasta rahvaloenduse tulemused on avaldatud 11 temaatilises kogumikus, milles on üksikasjalikud tabelid koos analüüsi, diagrammide, teemakaartide ning mõistete selgitusega.

Vaata ka seotud artikleid

• adramaarevisjon
• hingeloendus
• Rahvaloendused Eestis

Kirjandus

• Rahvaloendused Eestis. Tallinn, 1997

Välislink

• Statistikaamet

EE 12, 2003; VE, 2006; muudetud 2012