Rahvaloendused Eestis

Eestit hõlmanud rahvaloenduste kuupäevad
29. XII 18811
28. I 18971
28. XII 1922
1. III 1934
1. XII 1941
15. I 1959
15. I 1970
17. I 1979
12. I 1989
31. III 2000
31. XII 2011
1 vana kalendri järgi 

Rahvaarv muutub pidevalt sündide, surmade ja rände tõttu. Muutuvad inimeste perekondlik ja leibkondlik kuuluvus, haridus, sotsiaalne ja majanduslik seisund ning elamisolud. Ühed põlvkonnad asenduvad teistega. Kõiki inimestega seotud muudatusi ei suudeta jooksvalt registreerida, seepärast on aeg-ajalt vaja korraldada rahvaloendusi, küsides inimestelt endilt tegelikkusele vastavaid andmeid kindlal ajahetkel. Enamikus riikides korraldatakse regulaarselt kümne või viie aasta tagant rahvaloendusi n.ö traditsioonilisel meetodil, kasutades küsitlejaid. Riikides, kus on olemas usaldatav rahvastikuregister, toimuvad loendused registripõhiselt. Ka registripõhine arvestus vajab loendusega täpsustamist.

Rahvaloendused Eestis 18. ja 19. sajandil

Tänapäevastele rahvaloendustele on eelnenud lihtsamad loendused. Ajavahemikul 1782–1858, kui Eesti kuulus Venemaa koosseisu, korraldati Eesti alal 7 hingederevisjoni. Eesti- ja Liivimaa kubermangu statistikaametid, valmistades ette ülevenemaalist rahvaloendust, korraldasid loendusi Baltimaade linnades. 1881. aasta lõpus korraldasid Eesti- ja Liivimaa statistikaametid koordineeritult loenduse, mida võib pidada esimeseks Eesti rahvaloenduseks. Sellele olid eelnenud tollastes linnades 1866 ja 1871 toimunud loendused.

Esimene ülevenemaaline rahvaloendus toimus 1897. Andmed avaldati kubermanguti, maakondade ja linnade kohta esitati andmed tabelitena.

Rahvaloendused Eesti Vabariigis enne Teist maailmasõda

Rahvaloenduse materjalide vastuvõtmine ja kontrollimine ühes Tallinna rahvaloenduse ringkonnas 1922. aasta rahvaloenduse ajal

Pärast pikemat vaheaega toimus järgmine rahvaloendus 1922, juba iseseisvunud Eestis. Loenduse korraldas Riigi Statistika Keskbüroo ja see hõlmas ka elamute ja korterite arvestust. Tulemused avaldati üldköitena ja iga maakonna kohta eri vihikuna. Järgmine rahvaloendus korraldati 1934, selle tulemused avaldati nelja köitena ning eraldi artiklitena ajakirjas Eesti Statistika. 1922. ja 1934. aasta loenduse küsimused olid põhiosas sarnased ja üsna põhjalikud, neis arvestati rahvusvahelisi soovitusi.

Detsembris 1941 korraldasid Saksa okupatsioonivõimud 7 küsimusest koosneva loenduskava alusel rahvastiku arvestuse. Loendus ei haaranud sakslasi, juute, mustlasi ega ingerlasi.

Rahvaloendused Nõukogude ajal

Rahvaloendaja 1958. aasta suvel Tallinna-Leningradi rongis

Nõukogude ajal toimus Eestis üleliiduliste rahvaloenduste raames neli rahvaloendust: 1959, 1970, 1979 ja 1989. 1985 tehtud valikloendus hõlmas ka mõningaid Eesti piirkondi, tulemusi Eesti kohta eraldi ei avaldatud. Loendused täitsid eelkõige üleliidulisi huve, regionaalse tasandi kohta andmeid ei avalikustatud (rajoonide ja vabariiklike linnade andmed olid ametialaseks kasutamiseks). Avaldatud kogumikes piirdusid Eesti andmed põhiliselt nelja teemaga: rahvastik kokku, linnarahvastik, maarahvastik ja Tallinn. Kogumikud ilmusid vene keeles. 1959. aasta loenduse andmeid hõlmav Eesti köide ilmus 1962. 1970. aasta loenduse andmed ilmusid seitsmes temaatilises köites, kus olid tabelid ka Eesti kohta. 1979. aasta loenduse kohta eriköidet ei ilmunud, olulisimad tabelid avaldati ajakirjas Вестник статистики. 1989. aasta loendusandmete plaanitud avaldamist takistas NSV Liidu lagunemine ja need avaldas Eesti Statistika Amet (ESA) mitmes eestikeelses kogumikus, vene keeles on oluline osa neist ilmunud ka ajakirjas Вестник статистики. 1959. aasta loendusel oli küsimusi suhteliselt vähe (15) ja need esitati kõigile. 1970., 1979. ja 1989. aasta küsimuste arv pidevalt suurenes, kusjuures osa neist esitati vaid 25%-le küsitletutest. Lisandusid küsimused ajutise äraoleku põhjuste, sünnikoha, keelte valdamise, samas asulas pidevalt elamise, eelmise elukoha ja sünnitatud laste arvu kohta. 1989 küsiti teavet ka elamu ja eluruumi kohta. Samal ajal puudusid Nõukogude loendustes küsimused usutunnistuse ja tervisliku seisundi kohta. Koondülevaate 1959, 1970, 1979 ja 1989 Eestis toimunud loendustest annab ESA väljaandel 1995–97 viies osas ilmunud kogumik „Eesti rahvastik rahvaloenduste andmetel”.

Rahvaloendused taassiseseisvunud Eestis

2000. aasta rahvaloenduse logo

2011. aasta rahvaloenduse logo

Taasiseseisvunud Eestis toimus rahvaloendus 31. III 2000. aasta seisu põhjal. Küsimuste arv oli suur, kuna need sisaldasid nii 1922. ja 1934. aasta kui ka hilisemate, Nõukogude ajal toimunud loenduste küsimusi. Lisaks tuli arvestada rahvusvahelisi soovitusi. Küsimused esitati kõigile sama küsimustiku järgi. Eestis ajutiselt viibivad välismaalased pidid vastama seitsmele küsimusele. Loenduse tulemused tuli avaldada kahe aasta jooksul nii paberkandjal (kogumikena) kui ka Internetis. Vastavalt seadustele säilitatakse loenduslehti 100 aastat.

2011. aasta 31. detsembrist kuni 2012. aasta 31. märtsini toimub Eestis 11. rahva ja eluruumide loendus (REL 2011). Vabariigi Valitsuse rahvaloenduskomisjoni otsusel toimub see kombineeritud kõiksel meetodil. Andmed saadakse kahel viisil (e-loendusel ja kodukülastusega intervjuudel). Esmakordselt Eesti rahvaloenduste ajaloos kasutatakse e-loendust, mis võimaldab kõigil end ja oma leibkonda ise internetis e-ankeeti täites loendada. Teisel ja kolmandal loenduskuul külastab e-loendusest kõrvale jäänud kodusid loendaja, kes sisestab andmed otse sülearvutisse, kust need edastatakse kohe mööda turvakanaleid serverisse. 2012. aastal enne kodukülastusi oli end elektrooniliselt loendanud üle 60% loendatavaist. Esialgsed loendustulemused avaldab Statistikaamet 31. V 2012. aastal.

 

1946–99 on maarahvastiku arvestust peetud ka majapidamisraamatute alusel. Neid raamatuid võib teatud määral pidada leibkonnaregistriteks. Rahvaloendustega võrreldes on nende arvandmete põhjal olnud umbes 10 000 inimest vähem.

 

Vaata ka seotud artiklit

Välislink

EE 11, 2002 (Arvo Kuddo ja Kaljo Laas); muudetud 2012