Rammo, Leida

Leida Rammo (18. IV 1924 Tallinn – 23. VII 2020 Tallinn), näitleja. Eesti Teatriliidu liige (1965), Eesti Näitlejate Liidu liige (1993) ja auliige (1999). Õde Helju Rammo. Isa klarnetist, ema lillemüüja.

Lõpetas 1943 Tallinna 4. tütarlastegümnaasiumi humanitaarharu. Elas 1944–45 Tšehhoslovakkias Aussigis ja Austrias Viinis (töötas koduabilisena) ning Belgias (Liéges). Õppis lühikest aega Viini teatrikoolis kuni kooli sulgemiseni sõja tõttu. Lõpetas 1950 Eesti Riikliku Teatriinstituudi. Töötas 1946–47 Noorsooteatris näitlejana, oli 1947–48 Estonias näitejuht-assistent, 1950–51 Endlas ja 1951–53 Rakvere Teatris näitleja, hiljem vabakutseline näitleja. Juhatas 1955–58 erinevaid näiteringe. Tegutses lavastajana, näitejuhina, näitlejana ja õppestuudio juhendajana harrastusteatrites (1958–63 ja 1972–84 Anton Hansen Tammsaare nimelises Rahvateatris, 1963–65 Paul Pinna nimelises Rahvateatris, 1966–68 rahvateatris Noorus). Töötas 1968–77 Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee Elanikkonna Teenindamise Valitsuses insenerina, vaneminsenerina ja teeninduse organiseerimise osakonna juhatajana.

Mänginud Eesti Televisiooni telelavastustes (H. Rammo „Püha paberi tuli”, 1974; A. H. Tammsaare ja Gunnar Kilgase „Rudolf ja Irma”, 1985 jne), arvukates filmides („Põrgupõhja uus Vanapagan”, 1964; „Viini postmark”, 1967; „Hullumeelsus”, 1968; „Varastatud kohtumine”, 1988, kõik Tallinnfilm; „Noor pensionär”, 1972, Eesti Telefilm; „Kirjad idast”, 1995, Lantem East; „Kallis härra Q”, 1998, Rao Heidmetsa filmistuudio; „Elavad pildid”, 2013, Exitfilm; „Vehkleja”, 2015, Allfilm jne), telesarjades („Brigaad 3”, 2008; „Ment”, 2012–13; „Padjaklubi”, 2014, kõik TV3; „Kelgukoerad”, 2008; „Saladused”, 2008 ja 2013, „Tuuni mu mõisa”, 2012; „Takso”, 2015, kõik Kanal 2). Kirjutanud näidendeid („Villu”, 1965, „Kulisside taga”, 1967, „Ülalpeetav”, 1977), kuuldemänge („Hortensiaga igav ei hakka”, 1979 Eesti Raadios) ja lühiproosat, teinud kaastööd ajakirjandusele. Teatrimõtteid avaldanud oma raamatus „Salapärane näitekunst” (2018). Tema algatusel loodi 2015 Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Leida Rammo Linnateatri Fond eesmärgiga toetada Tallinna Linnateatrit ning tunnustada teatri loomingulist kollektiivi.

Temast on tehtud dokumentaalfilm „August välja!” (2013, Myth Film, režissöör Peter Murdmaa).

Eesti Vabariigi Valgetähe V klassi teenetemärk 2015.   

Osi

  • Harakas (Simukovi Võluseeme, 1947)
  • John (Ljubimova Lumepall, 1950 Draamateatris)
  • Vassilissa (Korneitšuki Lodjapuusalu, 1950, ka lavastaja assistent)
  • Anu (Kitzbergi Kauka jumal, 1951 Rakvere Teatris)
  • Livie (Sinelnikovi Head õnne, 1951)
  • Šamaan (Štšeglovi Põgenemine, 1952)
  • Isabel (Calderóni Nähtamatu daam, 1952)
  • Mudila organiseeritud noorsoo esindaja (Särgava Uus minister, 1952)
  • Tädi (Tammsaare ja Kilgase Rudolf ja Irma, 1985 Eesti Televisioonis)
  • Osaleja (L. Pihlaku Tagasipööre keelatud, 2006, Pärimusteater Loomine)
  • Miss Marple (Christie´ Kutse mõrvale, 2009, Projektiteater Banaanikala)

Kirjandus

  • E. Värk.  Leida Rammo värvilised maailmad. Tallinn, 2014
  • L. Siimaste. Väärtuslik kingitus noortele teatrisõpradele. V. Ljubimova „Lumepall” Tallinna Riiklikus Draamateatris. – Õhtuleht, 24. märts 1950
  • R. Alango. „Põrgupõhja uus Vanapagan” Endla teatri külalisetendusena. – Viru Sõna, 14. oktoober 1950
  • T. Uibo. Leida Rammo tähtpäevaks. – Sirp ja Vasar, 20. aprill 1984
  • I. Tael. Naine kõigest hoolimata. – Eesti Naine 1989, 9
  • K. Vainküla. Leida Rammo: Tahtsin näitlejaks. Ma ei tahtnud olla mina ise. – Õhtuleht, 17. aprill 2003
  • E. Aunaste. Tegus Leida Rammo kantseldab koera ja nooremaid põlvkondi. – Naisteleht 2007, 35 (31. august)
  • V. Leivak. Seltsimees Tasku lapsepõlv. – Postimees : Arter, 23. veebruar 2008
  • T. Laks. Haapsalu lähistel tegutseb Miss Marple Leida Rammo kehastuses. – Eesti Päevaleht, 14. oktoober 2009
  • R. Tooming. Leida Rammo: „Kui saan näitlejana olla keegi teine, olen õnnelik“. – Õhtuleht, 14. oktoober 2009
  • J. Aarma. Leida Rammo: Kahetseda pole küll midagi. – Maaleht, 1. november 2009
  • A. Aasmäe. Leida Rammo kirglikud suhted. – Tiiu 2012, 1
  • J. Kulli. Leida Rammo loodab näha oma silmaga Linnateatri uut maja. – Õhtuleht, 2. september 2013
  • L. Seil. Leida Rammo suguvõsa traagilised armulood. – Tiiu 2014, 1
  • V. Reest. Raskest noorusest unistuste ametisse. – Elukiri 2015, 4
  • Leida Rammo: pidin juba viieaastaselt oma noorema õe kasvatajaks hakkama. [LP pildialbum]. – Eesti Päevaleht : LP, 6. august 2016

Välislinke

Anu – Leida Rammo, Mogri Märt – August Lääne. Kitzbergi „Kauka jumal“. (Rakvere Teater, 1951)

Livie – Leida Rammo, Maria – Hilja Jänes. Sinelnikovi „Head õnne“. (Rakvere Teater, 1951)

Šamaan – Leida Rammo. Štšeglovi „Põgenemine“. (Rakvere Teater, 1952)

Mudila organiseeritud noorsoo esindaja – Leida Rammo. Peterson-Särgava „Uus minister“. (Rakvere Teater, 1952)

Tammsaare ja Kilgase „Rudolf ja Irma”. Lonni – Viire Valdma, Tädi – Leida Rammo. (Eesti Televisioon, 1985)

ETBL, 2000 (O. Kirss); täiendatud 2015 (Värk); täiendatud 2020