Rammu, saar Soome lahes, Kaberneeme poolsaarest 4 km loodes; 1,03 km², kõrgus kuni 3,4 m. Saar on Kaberneeme poolsaareni ulatuva künnise kaugeim, veepealne osa, kuulub Jõelähtme valda. Piklikku S-kujulist saart liigestavad maasääred (Kudu- ja Vesisäär, Ninaotsanukk) ja väikesed lahed (Leetsaare ja Liivalõugas), leidub rändrahne ja kivikülve ning väikesi järvikuid. Pinnakate liivane, seal kasvab kadastik, on ka mändi (sh istutatud), pihlakat, paju ja roostikku. Saarel on Rammu liitsihi alumine (kõrgus 15 m) ja ülemine (30 m) päevamärk (mõlemad aastast 1986). Rannikumeres on 6 väikesaart (suurim neist Allu, 1,6 ha). 

Rammu (rts Ramö) asustuse (küla) kohta on teateid aastast 1715, kuulus hiljem Kodasoo mõisale. 1930. aastate lõpul oli Rammul 22 kaluriperet ja umbes 100 elanikku, 1922–44 tegutses seal algkool. Nõukogude piirivalve sundis 1952 elanikud saarelt lahkuma. Aastast 1991 kuulub Rammu Kolga lahe maastikukaitsealasse.

Viislaiad (Eesti põhjaranniku kalapaadid) Rammu saare sadamas (1920)

Kalavõrgu kivistamine Rammu saarel (1922)

MerLe, 1996; EE 12, 2003