Randla, Gunta

Gunta Randla (9. VI 1943 Riia), lavastuskunstnik. Eesti Teatriliidu (1969) ja Lavastuskunstnike Liidu (1993, aastast 2016 auliige), Eesti Kunstnike Liidu (1975) ja UNIMA Eesti Keskuse liige (1997). Aastast 1967 abielus Tiit Randlaga.

Lõpetas 1962 Riia Tarbekunsti Keskkooli ja 1969 maali-teatridekoratsiooni erialal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi (juhendajad Eldor Renter ja Mari-Liis Küla). Töötanud 1968–98 Eesti Televisioonis lavastuskunstnikuna ja 1998–2000 lastesaadete osakonna vanemkunstnikuna, teinud teatritele lavakujundusi, olnud 1999–2008 Mustamäe Laste Loomingu Maja kunstnik ja nukuringi juhendaja. Kujundanud telelavastusi, lastesarju ja telefilme, loonud kostüümid filmile „Arabella, mereröövli tütar” (1982, Tallinnfilm). Esinenud näitustel.

Kunstnikupreemia 1993.

Lavakujundusi

Leiese Uskumatu lugu (1967 Nukuteatris, nukud)
Vampilovi Hüvastijätt juunis (1973 Noorsooteatris)
Perviku Sookoll ja sisalik (1992 Nukuteatris)
Hartogi Baldahhiinvoodi (1999 Vanalinnastuudios)
Sagani Valentine’i sirelililla kleit (2000 Draamateatris)
Männi ja Kilveti Mõmmi ja aabits (2004 Rakvere Teatris)
Kõrvitsa ja Männi Mõmmi jõuluaabits (2010 Estonia talveaias)
Laasi Käed ja kindad (2011) ning Munatopskid (2013, mõlemad NUKU teatris)

Eesti Televisioonis

Borissova Õnnelik lõpp (1972)
Mõmmi ja aabits (1973–77 ja 1998)
Preussleri ja Koppeli Väike nõid (1975)
Krügeri Karoliina (1975)
Bunini ja Aruoja Hämarad alleed. Öisel merel (1977)
Tõnis Kõrvitsa Kas teate, kus elavad näärivanad? (1977)
Bisseti ja Koppeli Onu Tik-Taki seiklused (1981)
Kõige suurem sõber (1982–89)
Kaugveri Mona Lisa (1983)
Hei, pöialpoisid! (1985–88)
Kadekops (1990–91 ja 1995)

Kirjandus

E. Pihlak. Tele- ja teatrikujundus. – Sirp ja Vasar, 5. aprill 1974
G. Randla. Televisioonikunstnikest. Intervjueerinud E. Komissarov. – Teater. Muusika. Kino 1984, 9
T. Vapper. Kui teatris tehakse Sookolli...: [Sookoll ja sisalik]. – Pühapäevaleht, 3. oktoober 1992
M. Mets. Kollane kadedus, roheline luiskamine ja helelilla härdameelsus ootavad Kadriorus külalisi. – Eesti Elu, 21. jaanuar 1993
K. Kello. Mõmmi-mammi suvekodu. – Pühapäevaleht, 14. juuni 1998
Gunta ja Tiit Randla tutvusid suusabaasis. Intervjueerinud K. Lehtmets. – Pühapäevaleht, 17. jaanuar 1999
A. Mõttus. Lapsed on õpetanud kallistama. – Õpetajate Leht, 12. november 2004
P. Tali. Gunta Randla nukkude teisikud BBC-s. – Eesti Päevaleht, 11. juuni 2005
Telekunstnik Gunta Randla: „Tweenie-põngerjad” viksis BBC minu pealt maha! Intervjueerinud A. Kruusimägi. – Õhtuleht, 8. mai 2013
T. Kolk. Vürtsikas lätlanna. – Postimees, 11. mai 2013
Gunta Randla – lätlanna, kes mõjutas eestlaste lapsepõlve. Intervjueerinud K. Reiljan. – Lääne Elu, 6. märts 2014
G. Randla. Lastega koos nukke tehes õppisin ka ise. – Õpetajate Leht, 20. märts 2015
U. Vahe, S. Rattus. Kas Eesti aabitsamõmmid on tõesti ühed hirmsamad lastesaatetegelased? – Õhtuleht, 19. oktoober 2016

Arhiivimaterjale

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T583

Välislinke

Sünnipäevalaps Gunta Randla. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1993)
Elu lugu: Telekunstnik Gunta Randla. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2014)
Gunta Randla Eesti filmi andmebaasis
Gunta Randla Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi teatrikavandite albumis

ETBL, 2016 (T. Truuvert)