Aruoja, Virve

Virve Aruoja (aastast 1978 Hellström; 19. II 1922 Saduküla – 15. IX 2013 Sarve küla), näitleja, tele- ja filmilavastaja. Eesti NSV Teatriühingu (1953–78) ja Kinoliidu liige (1962). Vanemad õpetajad.

Lõpetas 1941 Tartu Õpetajate Seminari, 1946 Draamastuudio eriklassi ja 1953 GITIS-e eesti stuudio, sai 1984 Uppsala Ülikoolis filoloogiamagistri kraadi. Oli 1942–45 Vanemuise ooperikoori liige ja näitleja, 1947–49 Vanemuise ja 1953–56 Draamateatri näitleja, 1956–78 Eesti Televisiooni režissöör (algul assistent ja režissööri abi). Elas 1978–94 Rootsis. Teinud filme ka Eesti Telefilmis (esimene Eesti telefilm „Näitleja Joller”, 1960; „Ühe suve akvarellid”, 1967; „Tädi Rose”, 1969; „Kolme katku vahel”, 1970; „Lõppematu päev”, 1972/1990, koos Jaan Toomingaga) ja Tallinnfilmis („Värvilised unenäod”, 1975, koos Jaan Toomingaga; „Minu naine sai vanaemaks”, 1977), samuti portreefilme („Väikese Illimari radadel”, 1962; „Mõistus, tahe, töö ja Lauter”, „Albert Üksip”, mõlemad 1963; „Evald Okas”, 1964; „Kristjan Raud”, 1965; „Aino Talvi”, 1971; „Teatri vang”, 1975; „Õhtu Kaarupiga”, 1978, kõik Eesti Telefilm).

Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1967). Valgetähe V klassi teenetemärk (2001).

Osi

  • Mari (Tammsaare ja Särevi Andres ja Pearu, 1944, Vanemuise õppestuudio lavastus)
  • Dorine (Molière’i Tartuffe, 1946, diplomilavastus Draamateatris)
  • Valja (Korneitšuki Platon Kretšet, 1947)
  • Betty (Bogoslavski Üksteist tundmatut, 1947)
  • Augustina Schmidt (Šeinini ja vendade Turide Provintsi kuberner, 1948)
  • proua Puhtsüdamlik (Sheridani Keelepeksu kool, 1948)
  • Talunaine (Beaumarchais’ Figaro pulm, 1953, diplomilavastus Draamateatris)
  • Pelagejeva Ivanovna Pritõkina (Gorki Barbarid, 1953)
  • Anna (Jakobsoni Võitlus rindejooneta, 1953)
  • Mare (Hindi ja Särevi Kaugatoma kuningas, 1955)
  • Gaša (Tolstoi Elav laip, 1955)
  • Venla (Kivi ja Panso Seitse venda, 1956)

Lavastusi

  • Shaw’ Ei või iial teada (1971 Draamateatris)

Eesti Televisioonis:

  • Franki Michaeli tagasitulek (1958)
  • Särgava Tulge appi! (1958)
  • Karvaši Patsient 113 (1958)
  • Rolland’i Pierre ja Luce (1959)
  • Hauseri Valge veri (1959)
  • Dietli Seasabakesed (1960)
  • Brechti Haavatud Sokrates (1961)
  • Volodini Minu vanem õde (1962)
  • Rozovi Enne õhtusööki (1963)
  • Parkinsoni seadus, esimene omamaine seriaal (1964–65)
  • Bölli Doktor Murke kogub vaikust (1965, ka stsenarist)
  • Mrożeki Viirastuslik öö (1966)
  • Krusteni Vana võrukael (1967)
  • Bunini Hämarad alleed. Öisel merel (1977)

Kirjandus

  • V. Aruoja. Juttu telefilmide režissööriga. Intervjueerinud M. Liidja. – Õhtuleht, 11. oktoober 1967
  • Õnnitleme, Virve Aruoja! –  Sirp ja Vasar,  18. veebruar 1972
  • Soovime õnne Virve Aruojale. – Õhtuleht, 19. veebruar 1972
  • Vastab Virve Aruoja-Hellström. Intervjueerinud J. Lõhmus. – Teater. Muusika. Kino 1992, 8; Vastab… Koostajad M. Kolk jt. Tallinn, 2005
  • M. Balbat. Virve Aruoja lugu. – Elukiri 2000, 5
  • S. Kiik. Eesti teleteatri ja telefilmi rajaja. – Teater. Muusika. Kino 2007, 2
  • Kuidas vaatad, nõnda näed. Koostajad A. Pallas, S. Uus. Tartu, 2009
  • GITIS. Eesti stuudio Moskvas 1948–1953. Koostajad I. Lepik,  A. Tuuling. Tallinn, 2011
  • J. Tooming. Ei lähe meelest Virve Aruoja. – Postimees, 17. september 2013
  • J. Lõhmus. Vapper väike naine. – Postimees, 17. september 2013

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T461

Välislinke

Osaline – Bernhard Lülle, Dorine – Virve Aruoja. Molière’i „Tartuffe”. (Draamateater, 1946)

Fred – Ants Vomm, Betty – Virve Aruoja, Olivia – Marta Tarto, Michael – Oskar Liigand. Bogoslavski „Üksteist tundmatut“ (Vanemuine, 1947).

Virve Aruoja ja Kaljo Kiisk. Sheridani „Seltsidaam”. (I kursuse lavastus GITIS-es, 1949)

Pritõkina – Virve Aruoja. Gorki „Barbarid“ (GITIS-e eesti stuudio lõpulavastus, 1953)

Venla – Virve Aruoja. Kivi ja Panso „Seitse venda“ (Draamateater, 1956).

Voldemar Panso ja Virve Aruoja telefilmi „Näitleja Joller” tegemise ajal.

ETBL, 2000 (I. Taarna); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2017