Rooma (it Roma), Itaalia pealinn ja Lazio maakonna keskus; 2,6, linnastus 3,7 miljonit elanikku (2006). Asub Tevere alamjooksul; eeskätt haldus-, kultuuri- ja turismikeskus ning Vatikani tõttu ka katoliku maailma usukeskus. Meresadam Civitavecchia, Leonardo da Vinci lennujaam, metroo (1955); kerge-, masina-, keemia-, trüki-, juveeli-, filmi-, meene- ja toiduainetööstus. Ülikool (1303).

Pika ajaloo ja rohkete ajaloomälestiste tõttu nimetatakse ka Igaveseks Linnaks. Hoonestus valdavalt madal, pilvelõhkujaid ei ole. Olümpiamängud 1960.

Rooma on kunsti- ja arhitektuurimä­lestiste poolest maailma rikkaimaid linnu. Nüüdisaegne kesklinn paikneb Aurelianuse müüriga piiratud alal. Kesklinna lõunaosas on antiikmälestised Forum Romanum, Colosseum (80 pKr), Panteon (125), Caracalla termid (3. sajand), Appiuse tee ja Hadrianuse mausoleum (139, nüüd Castel Sant’Angelo), katakombid (Püha Calixtuse, Domitilla 1.–4. sajand) ja varakristlik kirik Santa Maria Maggiore (alustatud 431). Tähtsaimad renessanssehitised on Kapitooliumi ansambel, Tempietto (1502, Bramante) ja Palazzo Farnese (alustatud 1534, Antonio da Sangallo noorem). Barokkarhitektuurist on tuntuimaid Piazza Navona, Piazza del Popolo, Hispaania väljaku (Piazza di Spagna) ansambel, jesuiitide kirik Il Gesù ning Palazzo Borghese (1590–1615), Palazzo Barberini (17. sajand, Carlo Maderna, Francesco Borromini; nüüd muuseum), Palazzo del Quirinale (1740) ja Fontana di Trevi (1762).

Ajalugu

Rooma on asutatud 6. sajandil eKr (legendi järgi 753 eKr). Linna ümber kujunes Rooma riik, mille pealinn oli Rooma. 64 pKr põles linn maha, 3. sajandil ümbritseti ta müüriga. Pärast Rooma riigi kaheks jagamist (395) kaotas Rooma tähtsuse. 5. sajandil rüüstasid Roomat läänegoodid ja vandaalid. 8. sajandist aastani 1870 oli Rooma Kirikuriigi, 1871–1946 Itaalia kuningriigi pealinn; Itaalia Vabariigi pealinn aastast 1946.

VE, 2006