Itaalia

Pindala	301 276 km2
Rahvaarv	59 305 600 (2006)
Pealinn	Rooma (2 561 200, eeslinnadega 3 695 500 el.)
Haldusjaotus	20 maakonda, jaotuvad 103 provintsiks (provincia)
Riigikeel	itaalia keel
Rahaühik	euro (EUR)
Riigitähised	ITA, IT

Itaalia, Itaalia Vabariik (it Italia, Repubblica Italiana), riik Lõuna-Euroopas. Piir (1899,2 km) Prantsusmaa (488 km), Šveitsi (740 km), Austria (430 km), Sloveenia (199 km), San Marino (39 km) ja Vatikaniga (1,2 km); rannajoone pikkus 7600 km.

NATO (1949) ja Euroopa Liidu (1957) asutajaliige, aastast 1955 ÜRO liige.

Loe täiendavalt artikleid:

• Itaalia haldusjaotus
• Itaalia poliitiline süsteem
• Itaalia sümboolika

Loodus

Hõlmab Apenniini poolsaare, Alpide lõunanõlvad, Lombardia madaliku, Vahemeres asuvad Sitsiilia (25 426 km2) ja Sardiinia (23 813 km2) ning mitu väiksemat saarestikku (Toscana, Ponziane, Lipari, Pelagie) ja saart. Itaalia territooriumi piires paiknevad enklaavidena San Marino ja Vatikan. Põhjaosas Alpide lõunapoolsed eelmäed ja Lombardia madalik, põhiosa moodustab Apenniini ps. Mägised Sitsiilia, Sardiinia ja väiksemad saared. Seismiline (Etna, Vesuuv, Stromboli ja Vulcano vlk.), vahemereline kliima (kuum kuiv suvi, pehme sajune talv) ja taimestik (sh kastan, õlipuu, loorber; makja). Alpidest algavad jõed (pms Po ja selle lisajõed) on vee- ja energiarikkad, mujal vooluhulk kõigub tugevasti. Inimtegevus on oluliselt loodust muutnud.

Loe täiendavalt Itaalia loodusest

Rahvastik

Rahvastik pms katoliku usku itaallased. Tihe asustus rannikul ja tasandikel.

Loe täiendavalt Itaalia rahvastikust

Majandus

Arenenud tööstus-Põllumajandusmaa, Lõuna-I. muust I-st märgatavalt maha jäänud. Tööstuse põhiharud on metallurgia, naftatöötlus, masina- (liiklusvahendid, tööpingid, tööstusseadmed, büroo- ja kodumasinad), keemia- (kiud, plast, väetised, värvid), jalatsi(esikohti maailmas) ja toiduainetööstus (eriti vein, oliiviõli, makaronid). Põllumajanduss 75 % väikemajandid (kuni 5 ha). Põhiharu taimekasvatus: suhkrupeet, nisu, mais, tomat, kartul, riis, tsitrused, viina- ja õlipuu. Põhjas pms veise- ja sea-, lõunaosa mägedes lambakasvatus. Rannikul kalapüük. Maailma suurimaid turismimaid (2002. aasta 41 mln turisti). Väljavedu: masinad ja metallitooted, riie, rõivad, keemiakaubad, rauamaak, toiduained.

Loe täiendavalt Itaalia majandusest

Ajalugu

7. saj eKr asustasid Kesk- Itaaliat etruskid, lõunas olid Kreeka kolooniad. 4.–2. saj eKr vallutasid Itaalia roomlased, 395 pKr germaani hõimud, 5. saj Bütsants. A-st 962 kuulus Saksa-Rooma riiki. Alates 12. saj-st võitlesid Itaalia pärast Prantsusmaa ja Habsburgid, 1559 sai ülemvõimu Hispaania, 1714 Austria. 1796–1814 oli Prantsusmaa võimu all. 1859–61 toimus Sardiinia juhtimisel ja liidus Prantsusmaaga Itaalia ühendamine. 1870 liideti Itaaliaga 756 moodustatud Kirikuriik. I maailmasõja ajal võitles Antandi poolel. 1922 tulid võimule fašistid. II maailmasõjas oli Saksamaa liitlane. 1946 kaotati monarhia ja Itaalia sai vabariigiks ning kaotas koloniaalvaldused. Järgnenud kiire majanduskasv on viinud Itaalia maailma 7 arenenuima riigi hulka.

Loe täiendavalt Itaalia ajaloost