Ruhnu nimi

Olaus Magnuse Carta Marina (1535). Ruhnu saare nimeks on Runa.

Lucas Waghenaeri atlase (1584) kaardil on saare nimeks Runen. Illustratsioon aastal 1600 ilmunud prantsuskeelsest väljaandest.

Ruhnu, rootsi Runö [rü:nö], ruhnu Run [rü:n], läti Roņu sala.

Rootsi keeles tähendab 'ö' saart. Seega tähendab Runö lihtsalt 'Ruhnu saar'. Sama nimelõpp sisaldub ka teiste endiste rootsi asuala saarte nimedes, nagu näiteks Dagö, Ormsö ja Ragö. Läti keeles tähendab 'roņis' hüljest ja 'sala' saart, Roņu sala on otsetõlkes 'hülgesaar'.

Ajalooliselt on kasutatud erinevaid nimevorme. Russwurm (1855) esitab järgmised nimevormid:

  • Runö
  • Ruunö
  • Ruhnö
  • Ruun
  • Rühnen
  • Ruynen
  • Rauma
  • eesti keeles Ruhn [ruchn], ruhnlased ise hääldavad nime [ruynei]

Ajaloost

Ruhnu esmamainimisel kirjalikes allikates (1341 Kuramaa piiskopi Johannese kirjas, milles kinnitati saart elanike kohta käivat Rootsi õigust) on kasutatud rootsipärast nimevormi Runen. 16. sajandi kaartidel on kasutatud nimevormi Runa (Olaus Magnus, „Carta Marina”, 1535; Giacomo Gastaldi, „Prussia e Livonia nova”, 1548), sajandi teisel poolel on levinuim nimevorm Runen (näiteks Lucas Waghenaeri „Livoniae”, 1584; Gerardus Mercatori „Livonia”, 1590) või Rune (Johannes Portantiuse ja Abraham Orteliuse „Livoniae Nova Descriptio”, 1574; Philipp Galle Livonia, 1598). 17. sajandist üldib vorm Runö (Ruhnöö, 1688. aasta kaardil), kasutatakse ka vormi Runo (Adam Oleariuse Liivimaa kaart kaart aastast 1659) või Runoe (näiteks Mellini 1798. aasta kaardi Saaremaa leht ja Jacob Friedrich Schmidti „Tabula Geographica Gubernii Rigensis in suos circulos Divisi”, 1772, samuti 1782. aasta hingeloendis). Huvitav on 1826 hingeolendis kasutatud Rueno. Eestikeelsed Ruhno ja Ruhnu olid kasutuses tsaariajast kuni Teise maailmasõja lõpuni, kusjuures enamlevinud nimekuju oli Ruhno, seda ka ametlikes dokumentides (nt 1930. aasta maakorralduskaardil). Pärast sõda jäi kasutusse ainult Ruhnu.

Vaata ka seotud artiklit

Kasutatud allikad ja kirjandus

Loodud 2013